Miimika: erinevus redaktsioonide vahel

'''Miimika''' –ehk näolihaste ilmekas liigutamine, mis on üks mitmest viisistviisidest, kuidas väljendada oma emotsioone.

Miimika on kehakeele suhtlemise vahend, mis on mitteverbaalse psühholoogia kontekstis väärtuslik informatsiooniallikas. Selle järgi saab määrata, mis emotsioonid valdavad inimest ning ja kui tugevad need on. Miimikat eristataksesaab kaseristada kontrollimatu (reflektoorne) miimika järgi või tuletatud (teadlik) miimika kui näitekunsti osa järgi, mis võimaldab edasi anda peategelase meeleseisundit. Kõige sagedamini väljendatakse miimika abil järgmisi emotsioone: rõõm, viha, imestus, jälestus, hirm ja kurbus.

Leonardo Da Vinci pakkus esimese seletuse seostele stabiilse näoilme ja miimilise muskulatuuri korduvate liigutuste vahel. OmaTa valis välja uuringute jaoks füsiognoomika valdkonnas valis ta vanad inimesed, sest nende kortsud ja näojoonte muutused jutustavad läbielatud raskustestraskusi janing tunnetesttundeid.

XX sajandi alguses võeti vene keeles võõrsõnana kasutusele mõiste "miimika", mille Pavlenko on oma redaktsioonis lahti seletatudseletanud järgmiselt: „Musklite liigutus, mis vastab aju töötamisele”. Kuid musklite liigutused võivad olla tekitatud kunstlikult, nii kellegi sarnasuse saavutamiseks (füsiognoomistid), kui ka väljendatava mõtte väljendusrikkuse suurendamiseks (teatraalne miimika).“

Etnograafia seisukohalt mõjutab miimika tähendust kultuuriruum, milles kasvatakse, näiteks(nt keel, žestid, kombed jne).

Miimika on näitleja üks peamistest vahenditestväljendusvahenditest. See on näitleja poolt välja mõeldudväljamõeldud žestid, mis aitavad mängitava karekteri näitlemiseksnäitlemisel. Miimika muutub peamiseks ilmekuse väljendamise vahendiks žanrites, kus puudub kõne, nagu näiteks(nt ballett ja pantomiim). Miimika aitab näitlejal paremini väljendada mängitava tegelesa füüsilise ja hingelise seisundit.

Miimikat kasutatakse ka füsiognoomika üldise õppe rakenduslikku aspektides, mida kasutatakse arstide ettevalmistusel. Kaasaegne füsiognoomika sisaldab informatsiooni, mida selgitab miimika struktuuristruktuur ja funktsioonefunktsioon, selle liike ja nende seost psühholoogilise ja emotsionaalse sfääriga.