Keskmine riik: erinevus redaktsioonide vahel

Pärast ühendatud Egiptuse lagunemist [[I vaheperiood]]il oli võim jagunenud väikekuningate vahel., Entent [[10. dünastia]] lõpus kujunes välja [[Herakleopolis]]e ülimus. Samal ajal tugevnes kuningavõim [[Ülem-Egiptus]]es, kui [[Teeba (Egiptus)|Teeba]]s pääses võimule [[11. dünastia]].

Keskmise riigi saab selgelt jaotada selgelt kaheks perioodiks:

[[Torino kuningapapüürus]] nimetab 11. dünastia all seitset kuningat ning seitsmeaastastseitjasmeaastast väljajäetud aega. Valitsemise kogukestuseks on antud 143 aastat<ref>[[Jürgen von Beckerath]]. The Date of the End of the Old Kingdom of Egypt. – ''JNES 21'', 1962, lk 146.</ref>. EtKui [[Wolfgang Helck]] paigutas 11. dünastia lõpu aastasse 1994 eKr, siis saadi 143 aasta liitmisel 11. dünastia esimeseks valitsemisaastaks 2137 eKr.

Kolme või isegi nelja enne Mentuhotep II valitsenud Teeba kuninga järjekord on egüptoloogide seas vaidluse all, sest nende kohta on erinevaid andmeid. Nii on [[Mentuhotep I]] [[Karnaki kuningatenimestu]]s näidatud [[Intef I]] esivanemana, kuid Mentuhotep II ei nimeta teda kuningaks, vaid nimetab kuningaks alles Intef I Šatt-er-Rigali reljeefil.

Igatahes suurendasid 11. dünastia esimesed kuningad suurendasid üha enam Lõuna-Egiptuse tähtsust ningja Põhja-Egiptuse [[9. dünastia|9.]] ja [[10. dünastia]] kuningatega oli tihti sõdu. Need jätkusid ka siis, kui 2061 eKr tuli Teebas võimule [[Intef III]] poeg Mehtuhotep II. Riigi ühendamine paigutatakse aega veidi enne tema 39. valitsemisaastat, kuid selle sündmuse täpne aeg on teadmata.

Tema poeg [[Mentuhotep III]] juhtis 3000 mehe ekspeditsiooni läbi [[Wādī-l-Ḩammāmāt]]i [[Punane meri|Punase mereni]]. Sealt saatis ta laevu [[Punt]]i ([[Nuubia]]sse). [[Mentuhotep IV]] oli nähtavasti nõrk kuningas, kelle võib-ollavõis umbes 1994 eKr kukutaskukutada tema [[vesiir]] (''[[tjati]]'') [[Amenemhet I]], kellest sai [[12. dünastia]] rajaja.

Tema poega [[Senusert I]] peetakse üheks Keskmise riigi suurematestsuurimaks kuningatestkuningaks. Juba oma isa kaasvalitsejana alates umbes 1975. aastast eKr juhtis ta sõjakäike [[Alam-Nuubia]]sse, mis kindlustati kindlustega. Tema valitsusaeg tõi kaasa kunsti ja kirjanduse õitsengu. Senusert I tegi süstemaatiliselt ehitustöid kõigi Egiptuse tähtsate templite juures, asendades väikesed, sageli savitellistest hooned kivihoonetega.

Tema poeg [[Amenemhet II]] on tuntud eelkõige [[Memphis (Egiptus)|Memphis]]est leitud annaalidekivi kaudutõttu, millel muu hulgasmuuhulgas mainitakse ka sõjakäike [[Palestiina (ajalooline)|Palestiina]]sse. Muus osas tema valitsemisaja kohta aga kuigi palju andmeid ei ole. Tema järglane [[Senusert II]] valitses arvatavasti ainult kaheksa või üheksa aastat. Ta ehitas oma püramiidi [[Al-Lāhūn]]i juurde, mis annab tunnistust kuninga erilisest huvist [[Al-Fayyūm]]i vastu. Kuningas hakkas seda jõeoaasi süstemaatiliselt kasutusele võtma. Egiptlased pidasid väidetavalt [[Senusert III]] pidasid egiptlased vist kõige tähtsamaks kuningaks üldse. [[Herodotos]] ja [[Manetho]] teatavad arvukatest sõjakäikudest, eelkõige Aasiasse. Need on halvasti dokumenteeritud, küll aga on hästiparemini dokumenteeritud tema sõjakäigud Alam-Nuubiasse. Alistatud ala kindlustati süstemaatiliselt kindlustega. Võib-ollaVõimalik, tegeleset Senusert III tegeles ka sisepoliitikaga; kohalike vürstide võimu piirati tunduvalt.

Ka järgmine vaarao, [[Amenemhet III]], valitses Egiptust kindla käega., Temakelle järglase [[Amenemhet IV]] ningja kuninganna [[Sobeknefru]] kohta ei ole kuigi palju teada.