Erinevus lehekülje "Jamāl ‘Abd an-Nāşir" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
[[1956]]. aastal sai temast Egiptuse president, kes alustas sotsialistlikke reforme: veel samal aastal, [[26. juuli]]l riigistas ta [[Suessi kanal]]i, mis põhjustas [[Suessi kriis]]i, mille ajal [[Suurbritannia]] ja [[Prantsusmaa]] poolt toetatud [[Iisrael]] ründas [[29. oktoober|29. oktoobril]] Egiptust. Nasser võttis isiklikult üle sõjaväe ülemjuhatuse. Lõpuks lahenes kriis aga läbirääkimistega. [[8. aprill]]il [[1957]] avati kanal taas ja Iisrael tõmbas oma väed [[Siinai poolsaar]]elt tagasi. Kanali natsionaliseerimisest saadud tulusid kasutati [[Assuani tamm]]i rajamiseks.
 
Järgnevalt sõlmis Nasser tihedad suhted [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liiduga]] ja kaldus veelgi enam sotsialismi suunas. Samuti püüdis ta saada araabiamaailmaaraabia maailma üldtunnustatud juhiks. Sel eesmärgil algatas ta [[1967]]. aastal Araabia riikide sõja Iisraeli vastu, kuid [[Kuuepäevane sõda|Kuuepäevases sõjas]] said need hävitavalt lüüa. [[1970]]. aastal suri Nasser ootamatult [[infarkt]]i ja uueks presidendiks sai [[Anwar as-Sadat]].
 
Nasser abiellus Tahia Kazemiga (sündinud [[1920]]), silmapaistmatu [[Iraan]]i päritolu ametniku tütrega. Neil oli viis last: pojad Halid, Abdel Hakim ja Abdel Hamid ning kaks tütart Hoda Abdel ja Mona. Vanem tütar Hoda sai [[politoloogia|politoloogiks]] ja on [[Kairo ülikool]]i politoloogiaprofessor. Tema abiga on kogutud, dokumenteeritud ja [[Aleksandria raamatukogu]]s või [[internet]]is avaldatud palju haruldasi dokumente. Noorem tütar Mona oli abielus Egiptuse miljardäri [[Ashraf Marwan]]iga kuni viimase surmani [[2007]]. aastal.
129 088

muudatust