Tamara de Lempicka: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine |
PResümee puudub |
||
18. rida:
| Mõjutatud = André Lhote, Jean-Auguste-Dominique Ingres, Maurice Denis
| Mõjutanud =
| Auhinnad =
}}'''Tamara de Lempicka''' ([[16. mai]] [[1898]] [[Varssavi]] – [[18. märts]] [[1980]] [[Cuernavaca]]) oli poola kunstnik, kelle aktiivne tegutsemisaeg jäi [[1920. aastad|1920.]] ja [[1930. aastad|1930.]] aastatesse.
26. rida:
=== 1898–1917 ===
Lempicka sündis 16. mail 1898 Varssavis, mis sellel ajal kuulus Vene impeeriumi alla. Tema isa oli Boris Gorski, kes töötas vandeadvokaadina ühes prantsuse kaubandusettevõttes. Tamara ema oli Malvina Gorska (neiupõlve nimi Decler), rikkast perekonnast pärit seltskonnadaam, kelle haridustee kulges välismaal. Lempicka tuli jõukast perest, seega omandas ta juba noorena luksusliku maitse, mis hiljem väljendus nii tema kunstis kui ka eraelus. Tal oli vanem vend Stancyk ja noorem õde Adrienne. Tamara oli juba lapsena väga iseteadliku ja domineeriva iseloomuga. Kui ta oli kümne aastane, tellis tema ema ühelt tuntud kunstnikult portree Tamarast ja ta õest. Tamarale tundus aga ühe koha peal püsimine piinavana ning samuti polnud ta rahul ka lõpptulemusega. Olles kindel, et ta suudab teha paremini, sundis ta oma õe poseerima, et temast ise portree luua. See töö meeldis Tamarale muidugi rohkem kui kunstniku tehtud.<ref name=":0" />
1911. aastal saatsid Tamara vanemad ta internaatkooli [[Lausanne]]'i linna [[Šveits]]is. Internaatkoolis veedetud aeg ei meeldinud talle ning ta otsustas teeselda haigust, mille tõttu sai loa koolist lahkuda. Koos vanaemaga, kellele oma lemmiklapselast hellitada meeldis, asusid nad reisile [[Itaalia]]sse, kus Tamara avastas armastuse kunsti vastu. 1912. aastal vanemad lahutasid ning ema abiellus uuesti teise mehega. Tamara pöördus tagasi internaatkooli, kuid protestiks ema uue abielu vastu keeldus veetmast suvevaheaegu perega. Selle asemel veetis ta aega jõuka tädiga Stefaga, kes elas [[Peterburi]]s koos miljonärist pankuriga. Selline jõukas eluviis aitas Tamaral mõista, kuidas ta tahab elada ja milline peaks olema tema tulevik.<ref name=":0" />
35. rida:
Pariisis sündis paaril tütar Kizette, kes niigi rahalistes raskustes noortele veel finantsilisi kohustusi tekitas. Tadeuszil oli raske tööd leida ja Tamara otsustas õe soovitusel maalikunstnikuks hakata. Lempicka esimesed maalimistunnid toimusid Académie Ransonis, kus tema õpetajaks oli [[Maurice Denis]]. Denis oli väga metoodiline õpetaja, kelle käe all omandas Tamara oskuse luua hiljem hästi ja puhtalt struktureeritud pilte.<ref name=":1" /> Lempicka lõpliku stiili omapära kujunes aga perioodil, kui teda juhendas [[André Lhote]]. Tamara esimesed teosed oli portreed tütar Kizettest ja naaber Ira P-st. Esimese maali müüs ta Galerii Colette-Weil kaudu, mis andis talle võimaluse esitleda oma loomingut salongide [[Salon des independents]] (Sõltumatute salong), [[Salon d'automne]] (Sügissalong) ja [[Salon des moins de trente ans]] (30-aastaste kunstnike salong) näitustel. Müüdud portreed võimaldasid Tamaral jätkata meelepärast luksuslikku eluviisi. Ta reisis palju, peatus kõige paremates hotellides ning ümbritses end tuntud kirjanike ja kunstnikega.<ref name=":0" />
Tamara de Lempicka sai tuntuks portreedega, mis kandsid ''art déco'' stiili eripära. Prantsusmaalt alguse saanud dekoratiivkunsti suund ''art déco'' oli osa eksootilisest, seksikast ja glamuursest Pariisist, vastates hästi Tamara elustiilile ja kunstilaadile.<ref name=":2" /> Tema loomingus toimus läbimurre 1925. aastal, kui ''art déco'' liikumine tuule tiibadesse sai. Ta esitles oma maale nii salongis [[Salon des Tuileries]] (Tuileries' salong) kui ka [[Salon des femmes peintres]] (Naiskunstnike salong). Tema maalid jäid silma ameerika ajakirjanikele [[Harper's Bazaar]]ist ja teistest moeajakirjadest. Samal aastal toimus ka tema loomingu esimene suur väljapanek Itaalias, mille organiseeris krahv [[Emmanuele Castelbarco]]. Selle näituse jaoks maalis Lempicka 28 uut teost kuue kuuga. Itaalia reisi ajal kohtus ta oma uue armukese [[Maruis Sommi Picenardi]]ga ning ka kuulsa itaalia näitekirjaniku [[Gabriele D'Annunzio|Gabriele d'Annunzio]]ga. D'Annunzio soovis, et Tamara temast portree maaliks, kuid
1928. aastal lahutas Tamara abielu Tadeusz Łempickiga. Samal aastal kohtus ta endise [[Austria-Ungari]] paruni [[Raoul Kuffner]]iga, kes tegeles ka kunsti kogumisega. Kuffner tellis Tamaralt oma armukese, hispaanlannast tantsija [[Nana de Herra]] portree. Hiljem oli armusuhe paruniga ka Lempickal endal.
| |||