Ain Padrik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
'''Ain Padrik''' (sündinud 27. aprillil 1947) on eesti arhitekt.<ref name="arhliit.ee">http://www.arhliit.ee/koosseis/liikmed/liige/120/ </ref>
Padrik lõpetas 1971. aastal
Ta kuulus noorte arhitektide ja kunstnike eriala ümbermõtestamise rühmitusse Tallinna Kool, mille eesotsas olid Tiit Kaljundi, [[Vilen Künnapu]], [[Leonhard Lapin]], Avo-Himm Looveer ja [[Ülevi Eljand]].<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Andres Kurg, Mari Laanemets|pealkiri=Keskkonnad, projektid, kontseptsioonid. Tallinna kooli arhitektid 1972–1985|aasta=2008|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
14. rida:
==Looming==
Padriku looming
Samal aastal võttis Padrik koos Künnapuga osa Tallinna 2. keskkooli juurdeehituse võistlusest. Postmodernistlik hoone mehise atlandiga katusenurka hoidmas tõi autoritele esimese koha. 1990. aastatel aga leiti, et hoone kasutab liigselt ressursse
Ka 1979. aasta Lembitu moemaja arhitektuurikonkursi võiduprojekt jäi ehitamata. Hoone lõigatud nurgal oleks asetsenud hiiglaslik reklaam, mis oli nõukogude inimese jaoks midagi väga ilusat ning sümboliseeris Lääne ühiskonna õnnelikku elu.<ref name=":1" />
1982. aastal vaadati Eestist väljapoole ning esimene peaproov rahvusvahelistel konkurssidel tehti Parc de la Villette
Esimese rahvusvahelise tunnustuse tõi Padrikule, Künnapule ja [[Lennart Meri|Lennart Merile]] 1984. aasta Arktika Keskuse arhitektuurivõistluse eriauhind Soomes.<ref>Arctic Center Rovaniemi konkursitöö "Silverwhite". (EAM Fk 9706); Eesti Arhitektuurimuuseum</ref> Ehitise põhimahtu läbistas sümboolne Põhjanaelale suunatud viltune klaastorn. Mütoloogiline kontseptsioon saami ornamentidega oli seotud kaasaegseks vormilahenduseks. See avaldati Soome arhitektuuriajakirjas
Koos [[Andres Siim|Andres Siimuga]] said nad teise koha 1988. aastal Los Angeleses West Coast Gateway konkursil, kus võisteldi maailma arhitektuuri suurnimedega.<ref>West Coast Gateway Los Angeleses, võistlustöö. EAM _ 10131 Ar 41.1.22, Eesti Arhitektuurimuuseum, <nowiki>http://www.muis.ee/museaalview/2244735</nowiki> </ref> Lähteülesandeks oli luua Los Angelese kiirtee kohale hiigelsuur kultuurikeskus. <ref>{{Raamatuviide|autor=Ingrid Ruudi|pealkiri=Ehitamata, visioonid uuest ühiskonnast 1986-1994|aasta=2015|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>Eestlaste kavandatud hoone keskmeks oli kaks hiigeltala, mille vaheline kuristik oli täidetud mitmesuguste kommunikatsioonide ning
1990. aastate vältel lõid nad koos Künnapuga pragmaatilise hoiakuga, kuid vaimselt mõtestatud arhitektuuri teoseid
Hilisemad silmapaistvad ehitised on hotell [[Radisson Blu Sky Hotel|Radisson SAS]] (1999) ja [[Viru Keskus]] (2004) Tallinnas
2008. aastal valminud Tigutorn on selge näide arhitektide äratuntavast käekirjast, kasutades erikujuliste akende rütmi seestpoolt välja keerduval tornil. Hoone oli üks esimesi Tartu kõrgehitisi ning oma olekult eristub ehitis oma ümbrusest.
== Muu ==
Koos [[Ignar Fjuk|Ignar Fjukiga]] on nad välja andnud kolm numbrit Ehituskunsti (aastatel
Lisaks on ta joogaõpetaja ning Elulille pargi eestvedaja. <ref><nowiki>http://www.lilleoru.ee/et/ain-padrik</nowiki></ref>
53. rida:
* Radisson SASi hotell, Tallinn (1999), koos Vilen Künnapuga
* Tallinna Viru keskus (2004), koos Vilen Künnapuga
* Triumph Plaza, Narva mnt
* Tartu Tigutorn (2008), koos Vilen Künnapuga
70. rida:
* Hotell “Latvija” renoveerimisprojekt Riias (1999), koos Vilen Künnapuga
==
*2001 – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]
==Viited==
|