Erinevus lehekülje "Tartu liiklus" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P (pisitoimetamine)
 
==Tänavad==
{{vaata|Tartu tänavate loend}}
Tartu tänavate kogupikkus aastal 2003 oli 322&nbsp;km ja nende pindala 1. jaanuar 2007 seisuga oli 420&nbsp;ha, mis moodustas linna kogu pindalast 11%<ref name="GOfqD" />. Enamik tänavaid on asfaltkattega, kuid vähesel määral on veelka kruusakattega tänavaid – [[Supilinn]]as, [[Veeriku]]l.
 
Peamised liiklusvood kulgevad mööda järgmisi tänavaid<ref name="9QDpS" /> :
 
==Tunnelid==
[[Pilt:Ringtee-Aardla crossroad subway 6.jpg|pisi|Ringtee-Aardla ristmiku tunnel]]
2007. aastal oli Tartus kaks liiklustunnelit, mõlemad olid mõeldud jalakäijatele.
*[[Ringtee-Aardla ristmiku tunnel]]
Esimene neist on linnaliikluse osa, teine aga võimaldab jalakäijatel pääseda [[Tartu raudteejaam]]a hoonest raudteerööbaste vahelisele perroonile.
 
2015. aastal valmis jalakäijate tunnel ka Viljandi maantee ja Ilmatsalu tänava ristmikul tartuTartu Lääneringteel<ref>Rasmus Rekand [http://www.tartuekspress.ee/?id=2455 Ehitustööd Lääneringteel lõpevad plaanitust varem] Tartu Ekspress, 20.11.2014 (vaadatud 28.10.2017)</ref><ref>Jüri Saar [https://pluss.postimees.ee/3006983/vastne-tunnel-tuleb-umber-ehitada?_ga=2.107094662.506353578.1509106748-492527087.1488793145 Vastne tunnel tuleb ümber ehitada] Postimees, 27. november 2014 (vaadatud 28.10.2017)</ref>.
 
2017. aastal hakati ehitama jalgteetunnelit Ringtee lõppu Lõunakeskuse lähistele<ref>Vilja Kohler [https://tartu.postimees.ee/4112003/lounakeskuse-lahistel-algab-raja-tunneli-ehitus Lõunakeskuse lähistel algab Raja tunneli ehitus] Postimees, 14. mai 2017 (vaadatud 28.10.2017)</ref>.
==Laevaliiklus==
[[Pilt:Hanseatic Days of Tartu 2007 Estonia2.JPG|pisi|Emajõe [[lodi]] [[Jõmmu]] [[Tartu Hansapäevad 2007|Tartu hansapäevadel 2007. aastal]]]]
Ehkki Nõukogude ajal ühendas Tartut [[Pihkva]]ga laevaliin, pole seda korduvatele plaanidele vaatamata hiljem taas tööle saadud. Aeg-ajalt on käinud [[regulaarliin]] [[Piirissaar]]ele. Põhilise osa Tartu laevaliiklusest moodustavad siiski huvireisid mööda Emajõge ja vähemal määral [[Peipsi]]le ning eraomanike paatide ja kaatrite liiklus Emajõel. Huvisõite korraldavad [[AS Tartu Sadam]], [[OÜ Rootsiküla Rand]] ja [[Seto Line Reisid OÜ]] [[mootorlaev]]adega, samuti [[Emajõe Lodjaselts]] [[lodi|lodjaga]] "[[Jõmmu]]" ja [[viikingilaev]]aga "[[Turm]]".
 
Infrastruktuur piirdub suuresti [[Tartu jõesadam]]aga kesklinnas, kus on mitu kaid [[Atlantis (klubi)|Atlantise]]-esisest [[Dorpati hotell]]i taguseni, ning [[Rebase tänava sadam]]aga. Lisaks on Tartus mitmel pool [[paadisild]]u. Varem tegutses ka paaditankla, kuid 2012. aasta suveks loobuti sellest kõrgete lõivude ja [[tagatisraha]] nõude tõttu. 2014. aasta sügisel avatud [[Karlova sadam]]as on 40&nbsp;m pikkune statsionaarne kai ja 44 ujuvkaikohta koos kõigi kommunikatsioonidega – vesi, elekter, reo- ja [[pilsivesi|pilsivee]] äraandmise võimalus, kavandatud on ka paaditankla<ref name="tE0dD" /><ref name="4BcFK" />.
108 766

muudatust