Messias: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
2. rida:
 
== Messias judaismis ==
Mõiste „messias“ tuleb heebreakeelsest sõnast, mis tähendab „võitud“. Kreeka keeles on selle täpseks vasteks ''christos.''<ref name=":0" /><ref name=":4" /><ref name=":5" /> Heebrea piiblis kasutatakse seda mõistet juutide kuninga kohta, keda salviti õliga tema ametissepühitsemise tseremoonial sümboolse märgina Jumala soosingust (nt 1 Sm 10:1; Ps 2:2). <ref name=":0" />[[Fail:Samuel anointing David.png|pisi|Saamuel Taavetit võidmas. Üks kuuest hõbetaldrikust, millel kujutatakse Taaveti elu varajaseidvarajasi stseene. [[Konstantinoopol]], cau 629-630. Cosmopolitan[[Metropolitani Museum of Artmuuseum]]. Kui Bütsantsi valitseja Heraclius[[Herakleios I]] võitis Pärsia väepealikku Rhahzadhi[[Rhahzadh]]i, kirjutas frangi autor Fredegar Heracliusest,Herakleios I-sest kui kellestki, kes "läks lahingusse nagu teine Taavet". PlaatideTaldrikute kogumkogu võib viidata just sellele.|alt=]]
Mõiste „messias“ tuleb heebreakeelsest sõnast, mis tähendab „võitud“. Kreeka keeles on selle täpseks vasteks ''christos.''<ref name=":0" /><ref name=":4" /><ref name=":5" /> Heebrea piiblis kasutatakse seda mõistet juutide kuninga kohta, keda salviti õliga tema ametissepühitsemise tseremoonial sümboolse märgina Jumala soosingust (nt 1 Sm 10:1; Ps 2:2).<ref name=":0" />
 
=== Judaistlik messia ootus ===
Pärast seda, kui babüloonlased 587. aastal Juuda riigi kukutasid, hakkas mõiste „messias“ viitama Iisraeli tulevasele vabastajale. Juutide pärimuse kohaselt lubas Jumal oma lemmikkuningale Taavetile: „Su sugu ja su kuningriik püsivad su ees igavesti, su aujärg on kinnitatud igaveseks.“ (2 Sm 7:16). Judaistlik idee messiast kui poliitilisest vabastajast on ilmselt selle pärimusega seotud. Oodati, et messias viiks täide Jumala tõotused ning valitseks tõotatud maal Iisraeli rahvast justkui tulevane kuningas Taavet. '''<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Ehrmann, B. D.|pealkiri=The New Testament: A Historical Introduction to the Early Christian Writings|aasta=2000|koht=New York|kirjastus=Oxford University Press|lehekülg=61, 254}}</ref>'''
 
Terminit "Messias/salvitud" ei mainita kuigi tihti Heebrea piiblis ega hilisemates judaistlikes kirjutistes, mis jäävad ajaperioodi 200 eKr kuni 100 pKr, ning mitte kordagi ei esine seda seoses tulevase päästja või vabastajaga. Sõna on kasutusel kuningate ja (ülem)preestrite ametisse pühitsemisel ning ühel korral rääkides prohvetist. Suuremal osal kordadest on mõiste kasutusel seoses kuninglike isikutega. Jumaliku initsiatiivi rõhutamisele viitab väljendi "Issanda võitud" tihe kasutamine. Kuningate jumalik salvimine osutab Iisraeli Jumala ning ametisse määratud kuninga ainulaadsele ja lähedasele suhtele ning viimasele on antud võim Jumala nimel valitseda. Kuningas on Jumala maapealne esindaja, kes osaleb Jumala suveräänses valitsemises. <ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Freedman, D. N., Herion, G. A et al (Eds.).|pealkiri=The Anchor Bible Dictionary (Vol 4)|aasta=1992|koht=New York|kirjastus=Doubleday|lehekülg=777-779, 787}}</ref>
 
Kuninglikes psalmides meenutatakse Jumala lubadusi ning juhtnööre Taavetile ja tema dünastiale. Psalmistid esitavad kaugeleulatuvaid väiteid, kuid need on alati seotud võimul oleva kuningaga, mitte Taaveti tulevase pojaga. Siiski jätkati nende psalmide laulmist ka kaua aega pärast seda, kui Iisraelil enam kuningat ei olnud, mis lõi ootuse ideaalsest tulevasest taavetlikust kuningast. Sama tegid ka ettekuulutused tulevasest kuningast, kes tuleb Taaveti soost. Viimastes terminit "võitud" ei esine. Juudi kirjutiste analüüsimisel on selgunud, et meie ajaarvamise alguses ei olnud sõna "Messias" laialdaselt kasutusel Jumala esindaja või vahendaja kohta, kes märgiks Iisraeli ning rahvaste jaoks uue rahuajastu algust. Jumalast ajendatud radikaalse ja lõpliku muutuse ootus ei hõlmanud tingimata jumalikke päästjaid.<ref name=":1" />