Anthonis van Dyck: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
27. rida:
Lisaks kuulsatele paraadportreedele maalis ta ka altarimaale, mille temaatika oli pärit mütoloogiast või piiblist. Lisaks kasutas ta vesivärve ning arendas nn [[söövitustehnika]]t. Ta kogus kuulsust juurde oma graafiliste töödega, millest avaldati ka kogumik.
 
Anthonis van Dycki töid saab iseloomustada järgmiste sõnadega: suurepärane karakteristika, aadellikkus ja tõde. Tema elegantne stiil ja läbitungiv vaatenurk portreteeritavate sisemaailma tõi talle eluajal suure edu. Inglismaal autasutasautasustas tema suurim patroon, kuningas Charles I, teda isegi rüütliseisusega.<ref>{{Raamatuviide|autor=Stijn Alsteens, Adam Eaker|pealkiri=Van Dyck the anatomy of portraiture|aasta=2016|koht=New Haven, United States|kirjastus=Yale University Press|lehekülg=7}}</ref>
 
=== Varane elu ja perekond ===
45. rida:
 
=== Itaalia periood ===
Anthonis van Dyck oli Itaalias novembrist 1621 kuni sügiseni 1626. Ta reisis läbi terve poolsaare, et ammutada inspiratsiooni Itaalia kunstikeskustest ja tipptegijatelt, et enda oskusi edasi arendada. [[Rooma|Roomas]] kujutas ta üht oma patroonidest Kardinal Bentivogliot. Öeldakse, et see töö oli inspireeritud kõrgrenessansi meistritest [[Raffael|Raffaelist]] ja [[Tizian|Tizianist]]. Van Dyckil oli suur ambitsioon suurejoonelist karjääri teha ning seetõttu jäid paljud teised tolleaegsed kunstnikud tema varju. Lisaks tõmbas van Dyck ligi rikkaid ja haritud patroone. Van Dyck külastas ka [[Veneetsia]]<nowiki/>t, kus sai Tiziani töödestteoste ja sketšidest veelgi enam õppida. Omandatud oskusi kasutas ta hiljem inspiratsiooniks oma töödesteostes. Lisaks viibis ta 1624.-1625. aastal Palermos, kuid tema olulisem reis oli Genovasse, kus ta sai kuulsaks kui oma generatsiooni tuntuim ja andekaim portreemaalija. Van Dycki dramaatilised maalid rikastest ja uhkelt riides aadlikest panid aluse nn "suurejoonelisele stiilile", mis kestis kuni 20. sajandini.<ref>{{Raamatuviide|autor=Stijn Alsteens, Adam Eaker|pealkiri=Van Dyck the anatomy of portraiture|aasta=2016|koht=New Haven, United States|kirjastus=Yale University Press|lehekülg=87}}</ref>
[[Fail:Anthonis van Dyck Galleria Palatina-Firenze028-2.jpg|pisi|"Kardinal Bentivoglio" 1625]]
 
=== Teine Antwerpeni periood ===
[[Fail:The Five Eldest Children of Charles I - Van Dyck & Studio 1637.jpg|pisi|"The five eldest children of Charles I" 1637]]
Van Dyck naasis Antwerpenisse 1627. aasta suvel. Ta lahkus kunagi kodulinnast noore algajana ning naasis suure meistrina, kellel oli juba laialdane kogemus Itaalias. Rubens, kes oli tol ajal üks Antwerpeni kuulsamaid meistreid, oli tihti Antwerpenist eemal diplomaatilistel missioonidel. Seetõttu oli van Dyckil rohkem tööpakkumisi kui varem. Ja kuna van Dyckil oli suur ambitsioon karjääri teha, siis sobis see talle hästi ning ta rakendas oma uusi oskuseidoskusi järgnevatesjärgmistes töödesteostes. Näiteks [https://www.nationalgallery.org.uk/paintings/anthony-van-dyck-the-abbe-scaglia-adoring-the-virgin-and-child "Cesare Scaglia Adoring the Virgin and Child" ("Neitsi Maarja lapsega")], kus Van Dyck kombineeris oma portreemaalija oskused õppetundidega kompositsioonilisest puhtusest ja vagast emotsionaalsusest, mida ta oli õppinud vastureformatsioonide-aegsestvastureformatsioonideaegsest Itaalia maalikunstist. Antwerpenis tagasi olles alustas ta ka graafikaga, selleks et oma töid veelgi enam levitada ja kuulsust koguda. Tal olid ühendused Londoni ja [[Haag|Haagi]] õukondadega ning sellest perioodist pärineb ka mitmeid diplomaatilisi kirju, mis tõestavad tema rahvusvahelise kuulsuse levikut. Van Dyck lahkus Inglismaale ning tuli kodumaale veel ainult vahemikus 1633–1635. Nendel aastatel maalis ta peamiselt Brüsseli õukonda. Londonisse Charles I õukonda naasis ta lõplikult 1635. aasta kevadel.<ref>{{Raamatuviide|autor=Stijn Alsteens, Adam Eaker|pealkiri=Van Dyck the anatomy of portraiture|aasta=2016|koht=New Haven, United States|kirjastus=Yale University Press|lehekülg=103}}</ref>
 
=== Inglise periood ===
57. rida:
 
=== Stiil ===
Inglismaa-perioodil hakkas van Dyck oma teostele maalima kostüüme, mis udustasid faktide ja fiktiivse piire. Kuni van Dycki tulekuni maaliti modellide kostüüme alati viimse detailini, aga van Dyck muutis kostüümimaalimise reegleid terves Põhja-Euroopas. Ta eemaldas moekad aksessuaarid, lisas müstilisi detaile ning maalis oma modelle isegi mitteformaalses riietuses. RiideidRõivaid maalis ta alati tugevate ja laiade pintslitõmmetega. Selline laad levis lõpuks üle terve Euroopa.<ref>{{Raamatuviide|autor=Emilie E. S. Gordenker|pealkiri=Anthony van Dyck (1599–1641) and the representation of dress in seventeenth-century portraiture|aasta=2001|koht=Belgia|kirjastus=Brepols Publishers|lehekülg=3}}</ref>
 
Van Dycki innovatsioonid kostüümimaalimises jätsid tugeva jälje Euroopa maalikunstisse terveks 17. sajandiks. Ta seadis standardid, mida kutsuti tihti rahvusvaheliseks portreestiiliks ("vandyckilik") ja võeti kasutusele õukondades üle terve Euroopa. Paljud Euroopa kunstnikud võtsid 17. sajandi teisel poolel Van Dycki stiili teadlikult omaks. Näiteks olevat maalikunstnik [[Jan de Baen]] seda teinud ja öelnud: "Tema pintslikunst on kõrgelt hinnatud ja nagu ka Rembrandt, leidnud palju järgijaid." See märkus tõestas, et tema stiili kopeerimine oli tol ajal valiku küsimus ja paljud kunstnikud võtsid üle tema kompositsiooni ning stiili.<ref>{{Raamatuviide|autor=Emilie E. S. Gordenker|pealkiri=Anthony van Dyck (1599–1641) and the representation of dress in seventeenth-century portraiture|aasta=2001|koht=Belgia|kirjastus=Brepols Publishers|lehekülg=69}}</ref>