Anthonis van Dyck: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
27. rida:
Lisaks kuulsatele paraadportreedele maalis ta ka altarimaale, mille temaatika oli pärit mütoloogiast või piiblist. Lisaks kasutas ta vesivärve ning arendas nn [[söövitustehnika]]t. Ta kogus kuulsust juurde oma graafiliste töödega, millest avaldati ka kogumik.
Anthonis van Dycki töid saab iseloomustada järgmiste sõnadega: suurepärane karakteristika, aadellikkus ja tõde. Tema elegantne stiil ja läbitungiv vaatenurk portreteeritavate sisemaailma tõi talle eluajal suure edu. Inglismaal
=== Varane elu ja perekond ===
45. rida:
=== Itaalia periood ===
Anthonis van Dyck oli Itaalias novembrist 1621 kuni sügiseni 1626. Ta reisis läbi terve poolsaare, et ammutada inspiratsiooni Itaalia kunstikeskustest ja tipptegijatelt, et enda oskusi edasi arendada. [[Rooma|Roomas]] kujutas ta üht oma patroonidest Kardinal Bentivogliot. Öeldakse, et see töö oli inspireeritud kõrgrenessansi meistritest [[Raffael|Raffaelist]] ja [[Tizian|Tizianist]]. Van Dyckil oli suur ambitsioon suurejoonelist karjääri teha ning seetõttu jäid paljud teised tolleaegsed kunstnikud tema varju. Lisaks tõmbas van Dyck ligi rikkaid ja haritud patroone. Van Dyck külastas ka [[Veneetsia]]<nowiki/>t, kus sai Tiziani
[[Fail:Anthonis van Dyck Galleria Palatina-Firenze028-2.jpg|pisi|"Kardinal Bentivoglio" 1625]]
=== Teine Antwerpeni periood ===
[[Fail:The Five Eldest Children of Charles I - Van Dyck & Studio 1637.jpg|pisi|"The five eldest children of Charles I" 1637]]
Van Dyck naasis Antwerpenisse 1627. aasta suvel. Ta lahkus kunagi kodulinnast noore algajana ning naasis suure meistrina, kellel oli juba laialdane kogemus Itaalias. Rubens, kes oli tol ajal üks Antwerpeni kuulsamaid meistreid, oli tihti Antwerpenist eemal diplomaatilistel missioonidel. Seetõttu oli van Dyckil rohkem tööpakkumisi kui varem. Ja kuna van Dyckil oli suur ambitsioon karjääri teha, siis sobis see talle hästi ning ta rakendas oma uusi
=== Inglise periood ===
57. rida:
=== Stiil ===
Inglismaa-perioodil hakkas van Dyck oma teostele maalima kostüüme, mis udustasid faktide ja fiktiivse piire. Kuni van Dycki tulekuni maaliti modellide kostüüme alati viimse detailini, aga van Dyck muutis kostüümimaalimise reegleid terves Põhja-Euroopas. Ta eemaldas moekad aksessuaarid, lisas müstilisi detaile ning maalis oma modelle isegi mitteformaalses riietuses.
Van Dycki innovatsioonid kostüümimaalimises jätsid tugeva jälje Euroopa maalikunstisse terveks 17. sajandiks. Ta seadis standardid, mida kutsuti tihti rahvusvaheliseks portreestiiliks ("vandyckilik") ja võeti kasutusele õukondades üle terve Euroopa. Paljud Euroopa kunstnikud võtsid 17. sajandi teisel poolel Van Dycki stiili teadlikult omaks. Näiteks olevat maalikunstnik [[Jan de Baen]] seda teinud ja öelnud: "Tema pintslikunst on kõrgelt hinnatud ja nagu ka Rembrandt, leidnud palju järgijaid." See märkus tõestas, et tema stiili kopeerimine oli tol ajal valiku küsimus ja paljud kunstnikud võtsid üle tema kompositsiooni ning stiili.<ref>{{Raamatuviide|autor=Emilie E. S. Gordenker|pealkiri=Anthony van Dyck (1599–1641) and the representation of dress in seventeenth-century portraiture|aasta=2001|koht=Belgia|kirjastus=Brepols Publishers|lehekülg=69}}</ref>
|