Närviimpulss: erinevus redaktsioonide vahel

'''Närviimpulss''' on [[närvirakk]]udes toimuva lühiajalise ja väga nõrga [[elekter|elektrilise]] muutuse edasikandumine mööda [[närvikiud]]e ning ühest närvirakust (seejuures vahel ka ühest kehaosast) teise. Elektriline muutus tähendab täpsemalt seda, et toimub muutus närviraku [[membraanipotentsiaal]]is. NärviimpulsideksNärviimpulssideks vajalik [[energia]] tuleb põhiliselt närvirakkude [[mitokonder|mitokondrites]] muundatud ja kogutud energiast (vt. ka ATP ehk [[Adenosiintrifosfaatadenosiintrifosfaat]]).

Närviimpulss kandub ühest rakust teise [[sünaps]]i kaudu. Elektrilise sünapsiga ühenduse puhul kandub närviimpulss otse ühest rakust teise, sest kaks rakku puutuvad omavahel kokku. Kokkupuutepunktis antakse membraanipotentsiaali muutus edasi ühest rakust teise. Selline ühendus on kiirem. Teistsugused sünapsid on [[aju]]s. Nende nimetus on keemiline sünaps. Keemilise sünapsi puhul on kahe neuroni vahel õhuke vahe. See on sünaptiline pilu. Kui elektriimpulss jõuab mööda aksonjätket sünapsini, vallandab see impulssi saatva raku otsas keemiliste ainete, virgatsainete ([[neurotransmitter]]ite) [[molekul]]id, mis vabanevad sünaptilisse pilusse. Molekulid liiguvad läbi pilu teise neuronini ja seonduvad seal [[rakumembraan|membraan]]il olevate retseptoritega, mis avavad tee [[ioon]]idele vastuvõtva raku sisse. Selle tõttu muutub raku elektrilaeng (membraanipotentsiaal).

Neuronitel võib olla väga palju (tuhandeid) ühendusi teiste neuronitega. Lisaks sellele on osade keemiliste sünapsite funktsiooniks mitte ergastav vaid hoopis inhibideeriv, vaigistav roll. Kui siis nende kõigi sünapsite kaudu saabuvate närviimpulsside koosmõju ületab teatava piiri, lävendi, saadab närvirakk elektriimpulsi mööda [[akson]]it väljapoole, teistele neuronitele. Ajus on ühendused paljude närvirakkude vahel, nende abil moodustuvad keerulised närvirakkude võrgustikud, nende omavahelised seosed. Toetudes närviimpulsside abil edastatud seostele, loob meie aju [[meeleelund]]ite abil saadud signaalidest pildi välise [[maailm]]a kohta. Üldistavalt võib öelda, et närviimpulss on elektrilaengute muutumise keel, millesse tõlgitakse kogu ümbritseva maailma paljusus: [[valgus]]e, helide, lõhnade, maitsete ja puudutuste kaskaad. Ilma neuronite närviimpulssideta poleks ei [[teadvus]]t ega [[mälu]]. Ajuteaduse eksperimendid on veenvalt näidanud, et kogu meie vaimne aktiivsus kõrgemast [[filosoofia]]st madalatasemeliste refleksideni kulgeb neuronvõrkude aktiivsuse vahendusel.<ref>[[Andres Laan]]. Tehisintellekt. loomadest ja masinatest (2017)</ref>