Erinevus lehekülje "Anoreksia" redaktsioonide vahel

Lisatud 10 baiti ,  1 aasta eest
P
resümee puudub
P
P
Anoreksia sümptomiteks on naistel [[kehamassiindeks]] alla 17,5 ja meestel alla 19. Anoreksiat põdeval inimesel on isegi alakaalulisena kartus kaalus juurde võtta või rasvuda. Anoreksia all kannatavatel inimestel esineb kehatajuhäire, mis hõlmab oma alakaalulise eitamist.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Anna-Keski Rahkonen, Charpentier Pia, Viljanen Riikka|pealkiri=Söömishäired. Juhised lähedastele|aasta=2011|koht=Tallinn|kirjastus=Kirjastus Medicina|lehekülg=12–53}}</ref>
 
Anoreksiaga kaasneb kõige enamsagedamini meeleolu langustlangus, ärrituvustärrituvus, suurenenud rahutustrahutus ja ängistustängistus ning erinevaidpainavaid toiduga seotud sundmõtteid või rituaale. Osal anoreksia all kannatavatest inimestest võib esineda impulsside kontrollimise häireid. Haiguse juurde võib kuuluda ka enesehävituslik käitumine.<ref name=":1" />
 
Kui organism saab toitu liiga vähe, läheb ta nii-öelda säästurežiimile. Selle sümptomiteks võivad olla pidev külmatunne, aeglane pulss, madal vererõhk, kuiv nahk, juuste väljalangemine ja mao aeglustunud tühjenemine. Alatoituval inimesel hakkab vähenema lihasmass, sest organism hakkab seda kasutama toiduks. Anoreksia tagajärjed võivad olla kasvu häirumine ja luustikukahjustused. Vedeliku- ja soolatasakaaluhäired võivad põhjustada [[Südame rütmihäired|südamerütmihäireid]], mis võivad olla eluohtlikud. Enamik kehalisi sümptomeid kaob koos söömishäirest paranemisega, kuid on ka kehalisi järelmõjusid, näiteks muutused luustikus, mis ei kao.<ref name=":1" /> Naistel võib alatoitumise tagajärjel esineda [[amenorröa]] ehk menstruatsioonide puudumine pika aja vältel. Normaalne [[menstruaaltsükkel]] taastub tavaliselt normaalkaalu saavutamisel.<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Suzanne Abraham|pealkiri=Eating disorders|aasta=2008|koht=New York|kirjastus=Oxford University Press|lehekülg=93–105}}</ref>
Perfektsionistlik isiksus võib olla üks soodustav tegur. Kaalu kontrollimine ja kõhnus muutub enesehinnangu ja eneseväärikuse aluseks. Psühholoogilised traumad võivad soodustada anoreksia kujunemist. Mõnikord võib anoreksiale eelneda [[depressioon]].<ref name=":0" />
 
Maailmas valitsev kõhnusesaleduse ideaal võib samuti mängida rolli anoreksia tekkimisel. Anoreksia vallandavaks teguriks võivad ka olla teiste poolt tehtud märkused kaalu või välimuse kohta. Anoreksia saab tihtipeale alguse kõhnumisest, mille eesmärgiks on suurendada eneseväärikust ning omada oma elu üle suuremat kontrolli. Anoreksiat põdev inimene võib arvata, et kõhnumisega saab ta lahendada kõik probleemid oma elus.<ref name=":0" />
 
Kuna pidev näljaseisund kutsub kehas esile nii psüühilisi kui ka füüsilisi muutusi, võivad need süvendada söömishäire sümptomeid ja neid säilitada. Nendeks muutusteks võivad olla näiteks depressioon ja söögiga seotud sundmõtted.<ref name=":0" />
Söömishäire algus on tihtipeale varjatud. Kõhnumine, kaalu vaheldumine või söömisharjumuste muutumine on ainsad kõrvalseisjale märgatavad söömishäire sümptomid. Muutuseid ei pruugita üldse tähele panna, kuna need tekivad tasahilju. Lähedased märkavad anoreksiat tihtipeale alles siis, kui on toimunud märgatav kaalulangus. Lisaks söömise jälgimisele võib kaasneda ka aktiivne treening. Selle tagajärjel muutub nauditavast treeningust sundtegevus.<ref name=":1" />
 
=== Anoreksia ja teisedmuud vaimse tervise häired ===
Anoreksiahaigetel on suurem soodumus esineda ka teisimuude vaimse tervise häireidhäirete, eriti ärevushäireidärevushäirete ja rasketraskekujulise depressiooni tekkeks. 25–85% anoreksiat põdevatest inimestest kannatab oma elu jooksul ka raskeraskekujulise depressiooni all. Seda võib pidada alatoitumise tagajärjeks. Toitumisharjumuste paranedes paraneb ka sageli meeleolu. [[Sundhäire]] on kõige tavalisem anoreksiahaigete [[ärevushäire]], mis võib esineda 11–83 protsendil haigetest. IsiksusehäireidIsiksushäireid arvatakse olevat anoreksiahaigetel esinevat harva.<ref name=":0" />
 
== Ravi ==
EnamusEnamik anoreksiat põdevaid inimesi paraneb ravi korral ühe kuni viie aastaga. Tagasilangemine haigusse on kõige tõenäolisem esimesel aastal pärast tervenemist.<ref name=":2" /> Tervenemisvõimalused on seda suuremad, mida varem ravigaravi alustatakse.<ref name=":1" />
 
Anoreksia ravi on keeruline ja pikaajaline. Ravi eesmärgiks on söömiskäitumise normaliseerimine ja alatoitumisest ülesaamine. Ravi alustaminealustada on sageli raske, kuna anoreksiat põdeval inimesel on hirm kaalutõusu ees. Võib tekkida hirm kaotada oma elus kogu kontroll.<ref name=":0" />
 
Kogu ravi vältel, kuid eriti alguses, on oluline, et haige oleks motiveeritud paranema. Motivatsiooni saab tõsta näiteks andes informatsiooni nälgimise tagajärgedest organismile ja tõstes esile paranemise eeliseid. Psühholoogiliste probleemide lahendamisel võivad abiks olla erinevadmitut liiki [[psühhoteraapia]]d.<ref name=":0" /> Ravitulemuste avaldumiseks on vaja kannatust, kuna esimeste nädalate või isegi kuude jooksul ei pruugi ravitulemusi näha olla.<ref name=":1" />
 
Dieet peaks olema vaheldusrikas. Energiavajadus hinnatakse individuaalselt. Ravi alguses on see keskmiselt 1500–2000 kcal ööpäevas. Spetsiaalseid energiarikkaid toidusegusid võidakse kasutada energia saamise kergendamiseks. Ravi jooksul õpitakse ise oma söömise eest vastutama ningja õigel viisil sööma.<ref name=":0" />
 
Osa haigeidhaigetest ei ole võimelisedvõimeline ise oma söömiskäitumist tervislikumaks muutma. SelliselSel juhul tasub kaaluda haiglaravi võimalusega.<ref name=":1" /> Ravi kulgu tuleb jälgida kaaludes regulaarselt kaaludes. Raskematel juhtudel võib vajalikuks osutuda statsionaarne haiglaravi. Haiglaravilt ambulatoorsele ravile siirdumine toimub järk-järgult.<ref name=":0" />
 
MeeleoluravimiteMeeleoluravimitest abi saamist pole täheldatud ei anoreksia algstaadiumis ega ka hilisemashilisema ravisravi ei ole täheldatudkäigus.<ref name=":1" />
 
== Viited ==
128 307

muudatust