|
'''Kiud''' on kergesti painduv peen niitjas moodustis või niisuguste moodustiste kogum. Kiud võivad olla looduslikud või valmistatud [[keemia |keemiliste]] protsesside tulemusena.<ref name="EKSS">[[Eesti keele seletav sõnaraamat|EKSS]]</ref>. Kiud on [[Tselluloosi- ja paberitööstus |paberi-]] ja [[tekstiilitööstus]]e peamine [[toormaterjal]]. Klaaskiudu kasutatakse [[valgusjuhe |valgusjuhtmena]].
{{keeletoimeta}}{{viita}}{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2012}}
'''Kiud''' on materjaliklass. {{kas|Kiududest toodetakse kangaid, millest valmistatakse rõivaid, voodiriideid ja palju muud.}}<!--Kiududest ei toodeta ainult kangaid--> Osa kiududest on looduslikud, teised on saadud keemiliste protsesside abil.
==Looduslikud kiud==
{{vaata|Looduslikud kiudained}}
Looduslikke kiude saadakse loomadelt ja taimedelt. Neid kiude saab kedrata [[lõng]]aks, millest saab kangastelgedel kududa kangast.
Looduslikke kiude saadakse loomadelt ja taimedelt. Neid kiude saab kedrata lõngaks ja sellest kududa kangast. [[Organism | Orgaaniliste]] (loomsete ja taimsete kiudude kõrval leidub looduses ka [[anorgaaniline aine |anorgaanilisi]] kiude ehk [[mineraal]]kiude, nagu näiteks [[asbest]]kiud ja [[basalt]]kiud.
[[Pilt:Silkworm & cocoon.jpg|left|pisi|Siidiuss ja puuvill]]
[[Pilt:Sheep Israel.JPG|pisi|Lammas]]
[[Vill]] on kõige tavalisem loomne kiud, mida saadakse lammaste karvkattest. Villa kvaliteet sõltub lamba tõust.
[[Pilt:Cotton field kv15.jpg|pisi|Puuvilla põld]]
[[Siid]]i toodavad [[siidiliblikas|siidiliblika]] röövikud, keda kutsutakse siidiussideks ja kes kerivad enda ümber [[kookon]]i, et selles nukkuda liblikaks. Siidifarmides kogutakse kookoni moodustamiseks kootud pikad kiud kokku.
Palju kiude saadakse taimedest. [[Puuvill]] pärineb kiutombust, mis moodustab puuvillataimekupra ümber.
[[Dźuut]], [[sisal]] ja [[kanep]] annavad tugevaid taimseid kiude, mida kasutatakse köite ja puldanriide valmistamiseks. Linane pesu on tehtud linataime varrest saadud kiududest.
==Keemilised kiud==
{{vaata|Keemilised kiudained}}
Esimesed sünteetilised kiud valmistati [[20. sajand]]i alguses. Viskoossiidi tehakse [[tselluloos]]ist, lahustades puupulp leelises. Seda segu töödeldakse seejärel kemikaaliga, mis muudab ta kleepjaks vedelikuks, mida kutsutakse viskoosiks. Viskoosilahus surutakse seejärel läbi peenikeste aukude väävelhappevanni. Hape muudab viskoosilahuse kõvaks ja moodustab kiud, mis sarnanevad siidiga. Neid kiude saab kedrata lõngaks ja seejärel kududa siidikangaks.
Keemilised on kõik kiud, mida toodetakse tehislikult (kunstlikult) keemiliste ja tehniliste menetluste abil looduslikest või [[süntees |sünteetilistest]] [[polümeer]]idest (kõrgmolekulaarsetest ühenditest) ja ka anorgaanilistest ainetest.
Sellised kiude nagu [[nailon]], [[polüester]] ja [[akrüülkiud|akrüül]] valmistatakse [[nafta]]st keemiliste protsesside abil. Nad sarnanevad [[plast]]idega.
Sünteetilised kiud on sageli tugevamad kui looduslikd kiud. Neist saab kududa kortsumiskindlaid [[kangas|kangaid]], aga samuti kasutatakse neid köite ja [[vaip]]ade valmistamiseks.
Looduslikest polümeeridest saadud kiudu nimetatakse tehiskiuks ja sünteetilistest polümeeridest toodetud kiudu sünteeskiuks.
Tehiskiudu saadakse looduslikke polümeere (nt [[tselluloos]]i, [[kautšuk]]it) keemiliselt muundades. Sünteeskiudu (nt [[akrüülkiud]], [[nailon]] ehk kapron) saadakse, keemiliste sünteesimenetluste teel polümeeridest vm lähteainetest.<ref name="Sõna">[[Sõnaveeb]] </ref>
Kokkupandud niitidest koosnevat lühikest (25–150 mm) sünteeskiudu nimetatakse staapelkiuks; seda kasutatakse lõnga ketramiseks ja lausmaterjali valmistamiseks.<ref name="EKSS">[[Eesti keele seletav sõnaraamat|EKSS]]</ref>
== Viited ==
{{viited}}
* 17 juuni 2015 06:14, Kristel Püss, [http://eprints.tktk.ee/987/ Tekstiilkiud tänapäeva rõivastes - nende mõju keskkonnale ]
== Vaata ka ==
*[[Kiudained]]
* [[Kiudoptika]]
[[Kategooria:Materjaliteadus]]
| 