Rohuküla raudteejaam: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Korrastasin skripti abil viiteid
Resümee puudub
1. rida:
'''Rohuküla raudteejaam''' oli [[raudteejaam]] [[Lääne maakond|LäänemaalLääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] [[Rohuküla]]s, ligi 8 km kaugusel [[Haapsalu raudteejaam|Haapsalu]]stast.
 
Raudteejaam rajati seoses [[Laiarööpmeline raudtee|laiarööpmelise]] [[Keila–Haapsalu raudtee]] pikendusegapikendamisega [[Vene Keisririik|Vene Keisririigi]] sõjasadamasse [[Rohuküla sadam|RohuküllaRohuküla]] sõjasadamasse (osa [[Peeter Suure Sadam|Tallinna mereväebaasist]]).<ref name="RGAVMF" />
 
==Ajalugu==
Mõnedel andmetel hakati [[Haapsalu]]–Rohukülaraudteed raudteeHaapsalust pikendustpikendama ehitamaRohukülla [[1913]]. aastal. TõenäoliseltOn leidisvõimalik, see leidis aset siiski [[1915]]. aastal seoses Rohuküla kui keiserliku sõjasadama (osa [[Peeter Suure merekindlus|Peeter Suure merekindlusest]]) laiendusegaväljaehitamisega.<ref name="saarteliinid" />
Planeeringu visandi järgi pidi Rohukülla rajatama võimalusterohke raudteevõrgustik koos raudteepersonali elamute, vaguniremondi-depoohoonete, manööverdusplatsi, jaamahoone ja paljude haruteedega sadama muulidele.
Haapsalu–Rohuküla raudteelõik valmis tõenäoliselt 1915. aasta sügisel.
 
Plaani järgi pidi Rohuküla jaama rajatama raudteevõrk<ref name="RGAVMF" /> koos teedega sadamamuulidele, manööverdusplatsi, aga ka personali elamute, vaguniremondi-depoohoonete, tellistest [[vaksalihoone]]<ref name="RGAVMF" /> jms.
Ulatuslike plaanide lõpuleviimise katkestas [[I maailmasõda]], kui taganevad [[Vene Keisririik|Vene Keisririigi]] väed sadama koos selle juurde kuulunud rajatistega [[1917]]. aasta oktoobris hävitasid. Muu hulgas hävitati siis ka tellistest [[jaamahoone]].
 
Ulatuslike plaanide lõpuleviimise katkestas oktoobris [[1917]] taganevate [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutise Valitsuse]] vägede poolt sadamaehitiste hävitamine. Muu hulgas hävitati siis ka vaksalihoone.
Aastatel 1920–1930 kasutati sadamat ja raudteed aktiivselt tsiviilotstarbel ning käigus oli [[Haapsalu]]–[[Rohuküla]] [[reisirong]]. Kaupa veeti 1920. aastate alguses Rohuküla teeharul samade rongidega, millega veeti reisijaid ja pagasit. [[1923]]. aasta andmetel oli Rohuküla peatuses kaks [[raudtee]]d (peatee ja kõrvaltee) koos kahe [[Pööre (raudtee)|pöörang]]u ja jupi tupikupukiga lõppevat umbteed. Rohukülas oli ka puidust reisiplatvorm (0,80 x 71,6 m) ja selle ääres (Haapsalust tulles paremal pool) peatuskohahoone. [[1925]]. aastal arvati Rohuküla raudteeharu peateeks.
 
==Pärast Esimest maailmasõda ja Vabadussõda==
[[1933]]. aastal valmis raudtee servas uus madal [[perroon]] ja lihtsa arhitektuuriga palkidest sõrestikehitis, mis oli laudvoodriga ja köetav. Vaksalihoones (mis õigemini oli ootepaviljon-varjualune) asus lisaks ooteruumile ka piletikassa. Samasugune hoone ehitati samal ajal ka [[Lilleküla raudteepeatus|Lilleküla peatusse]].
Aastatel 1920–1930 kasutati sadamat ja raudteed aktiivselt tsiviilotstarbel ning käigus oli [[Haapsalu]]–[[Rohuküla]] [[reisirong]]. Kaupa veeti 1920. aastate alguses Rohuküla teeharulteel samade rongidega, millega veeti reisijaid ja pagasit. [[1923]]. aasta andmetel oli Rohuküla peatuses kaks [[raudtee]]d (peatee ja kõrvaltee) koos kahe [[Pööre (raudtee)|pöörang]]u ja jupi tupikupukiga lõppevat umbteed. Rohukülas oli ka puidust reisiplatvorm (0,80{{lisa viide}} x 71,6 m) ja selle ääres (Haapsalust tulles paremal pool) peatuskohahoone. [[1925]]. aastal arvati Rohuküla raudteeharu peateeks.
 
[[1933]]. aastal valmis raudtee servas uus madal [[perroon]] janing lihtsaköetav arhitektuurigasõrestiktarindis palkidest sõrestikehitis, mis olija laudvoodriga ja köetavvaksalihoone. Vaksalihoones (mis õigemini oli ootepaviljon-varjualune)Selles asus lisaks ooteruumile ka piletikassa. Samasugune lihtsa arhitektuuriga hoone ehitati samal ajal ka [[Lilleküla raudteepeatus|Lilleküla peatusse]].
 
Kohalik elanik Evald Saar on meenutanud:
{{tsitaat|Lastena teenisime raha kohvrite laadimisel rongist laeva ja laevalt rongi (kohvri eest andsid reisijad tavaliselt 20 senti).|<ref name="Eensalu" />}}
[[File:Rohuküla raudtee foor Haapsalus.JPG|pisi|Vana Rohuküla raudtee sissesõidufoor Haapsalus.]]
 
Pärast [[II maailmasõda]] kasutati raudteed peamiselt sõjaväebaaside teenindamiseks ja kaubaveoks sadamast sisemaale. Haapsalu–Rohuküla raudteele rajati lisaks harutee sõjaväebaasi, [[Kiltsi lennuväli|Kiltsi lennuvälja]] varustamiseks.
==Pärast Teist maailmasõda==
Raudteed kasutati peamiselt sõjaväebaaside teenindamiseks (rajati harutee [[Kiltsi lennuväli|Kiltsi lennubaasi]] varustamiseks) ja kaubaveoks sadamast sisemaale. Viimased sõjaväeveod toimusid Rohuküla raudteel tõenäoliselt [[1993]]. aastal, kui [[Haapsalu raudteejaam|Haapsalu jaam]]araudteejaama toimetati äraviimiseks nõukogudeVenemaa sõjaväetehnikat.<ref name="Raudteemuuseum" />
 
Pärast võõrvägede lahkumist jäi teeharu seisma ja langes kiiresti metallivaraste rüüste objektiks. [[1995]]. aasta lõpuks oli raudtee suures osas üles võetud ja teetamm võsastunud. <ref name="Postimees" />
Viimased sõjaväeveod toimusid Rohuküla raudteel tõenäoliselt [[1993]]. aastal, kui [[Haapsalu raudteejaam|Haapsalu jaam]]a toimetati äraviimiseks nõukogude sõjaväetehnikat.<ref name="Raudteemuuseum" />
Pärast võõrvägede lahkumist jäi teeharu kasutult seisma ja langes kiiresti metallivaraste rüüste objektiks.
[[1995]]. aasta lõpuks oli raudtee suures osas üles võetud ja teetamm võsastunud. <ref name="Postimees" />
 
Praegu asub vanal raudteetammil [[Läänemaa Tervisetee]].<ref name="puhkaeestis" />
27. rida ⟶ 28. rida:
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="RGAVMF">Venemaa Riiklik Mereväearhiiv, RGAVMF 418.1.554</ref>
<ref name="saarteliinid">[http://www.saarteliinid.ee/ports/rohukyla/?articleID=142 Saarte Liinid - Sadamad - Rohuküla sadama ajalugu]</ref>
<ref name="Eensalu">Monika Eensalu "Rohuküla: Vene impeeriumi unustatud sõjasadam ja selle säilinud arhitektuuripärlid", Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum 2013</ref>
<ref name="Raudteemuuseum">[[Eesti Raudteemuuseum]]/ Tõnu Tammearu</ref>