August Balder: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
25. rida:
Eestis sai [[kapten]] August Balder 11. novembrist 1918 [[Kadrina]] ([[Undla vald (Kadrina kihelkond)|Undla]] ja [[Vohnja vald|Vohnja valla]]) kaitseliidu pealikuks ja oli ka Kadrina [[komandant|komandandiks]]. 1918. aasta lõpus Eesti vägede taganemislahingute ajal osales ta koos [[Nikolai Reek|Nikolai Reegi]] [[5. Jalaväepolk|5. Jalaväepolguga]] ja Kadrina kaitseliitlastega [[Rägavere lahing]]us.
 
[[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjas]] teenis [[1. Jalaväepolk|1. Jalaväepolgus]] ja kuulus ka 1919. aasta veebruaris vene [[sõjaväemäärustik]]e eesti keelde tõlkimise komisjoni, mille eesistuja oli kapten [[Voldemar Koch]] ja liikmed: leitnant [[Joosep Mühlbach|J. Mühlbach]], leitnant [[Hans Tuksam|H. Tuksam]] ja alamkapten [[Hermann Rossländer|H. Rossländer]]. 1919. aasta detsembris osales [[Viru rinne|Viru rindel]] 1. Jalaväepolgu 5. roodu rooduülemana [[Narva kaitselahingud|Narva kaitselahingutes]]<ref>J. Saidlo, Läbimurre Mustjõe küla all 18. dets. 1919. a. ja selle likvideerimine., VABADUSSÕJA TÄHISTEL, AUGUST 1938 NR. 8 (23), lk 256</ref>. Teenistuse eest Vabadussõjas vääristati A. Balderit [[Vabadusrist]]i II liigi 3. järgu ordeniga<ref name="klpr"/>
 
1. oktoobril [[1925]] asus [[major]] August Balder õppima [[Kõrgem Sõjakool|Kõrgemas Sõjakoolis]]. Tema lõputöö teema oli "Kaitseliidu ülesanded ja tähtsus riigikaitse seisukohalt".<ref name="klpr"/>