Erinevus lehekülje "Eduard Vilde" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 3000 baiti ,  1 aasta eest
 
Kirjaniku auks on püstitatud mitmeid mälestusmärke ja tema järgi on nimetatud tänavaid, koole, kolhoose ja teater. Tegutseb [[Eduard Vilde muuseum]] ning antakse välja [[Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind|Eduard Vilde nimelist kirjandusauhinda]].
 
==Elulugu==
Eduard Vilde oli pärit [[mõisateenija]] perekonnast. Ta kasvas [[Muuga mõis]]as.
 
Aastatel [[1878]]–[[1882]] õppis ta [[Tallinna kreiskool]]is.
 
Aastatel [[1883]]–[[1886]] töötas ta ajalehe [[Virulane]] toimetuses, [[1887]]–[[1890]] ajalehe [[Postimees]] toimetuses. Aastatel [[1890]]–[[1892]] oli ta [[Berliin]]is vabakutseline ajakirjanik, [[1893]]–[[1896]] töötas taas Postimehe toimetuses.
 
Aastal [[1896]] elas ta [[Moskva]]s.
 
Aastatel [[1897]]–[[1898]] toimetas ta [[Narva]]s ajalehte [[Virmaline]], [[1898]]–[[1901]] töötas Tallinnas ajalehes [[Eesti Postimees]], [[1899]] [[Rahva Lõbu-Leht|Rahwa Lõbu-Lehe]] toimetajana, [[1901]]–[[1904]] Tallinnas ajalehe [[Teataja]] ja [[1904]]–[[1905]] [[Tartu]]s ajalehe [[Uudised]] toimetuses.
 
[[1905]]. aastal oli Vilde Tartus [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse]] loojate seas.<ref>[http://www.sotsdem.ee/sotsiaaldemokraadid-riigi-rajajate-ja-hoidjatena/ Vilde poliitilised vaated]</ref> Aasta lõpul pidi Vilde minema revolutsioonilise tegevuse tõttu maapakku, mis kestis [[1917]]. aastani. Pagulasena elas ta koos elukaaslase [[Linda Jürmann]]iga (1880–1966) [[Šveits]]is, [[Soome]]s ([[1906]] toimetas seal satiiriajakirja [[Kaak (väljaanne)|Kaak]]), Saksamaal, [[New York|New Yorgis]] ([[1911]]), [[Kopenhaagen]]is (1911–1917) ja mujal.
 
Pärast [[veebruarirevolutsioon]]i tegutses ta 1917–[[1918]] [[Estonia teater|Estonia teatri]] [[dramaturg]]ina.
[[Pilt:Eduard Vilde haud.jpg|pisi|Eduard Vilde haud]]
Aastatel [[1919]]–[[1920]] oli ta diplomaatilises teenistuses – 1919. aasta algul määras [[Eesti Ajutine Valitsus]] Vilde teadetebüroo juhatajaks [[Kopenhaagen]]isse ning sama aasta lõpus saadikuks [[Berliin]]i<ref>[http://www.estemb.de/static/files/092/malestuskillud.pdf Mälestuskillud. Artiklite kogumik Eesti ja Saksamaa vaheliste diplomaatiliste suhete sõlmimise 85. ja taassõlmimise 15. aastapäevaks]</ref>, milliselt kohalt ta vabastati 5. oktoobril 1920.<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700202672&img=era0031_001_0000216_00191_t.jpg&tbn=1&pgn=10&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=c29ce06996622aaf4e6c17a19b89cca9</ref>
 
Aastatel [[1920]]–[[1923]] oli ta Berliinis vabakutseline, alates [[1923]]. aastast elas Tallinnas.
 
Eduard Vilde suri oma kodus 26. detsembril [[1933]]. aastal ja temast esimene Eesti kultuuritegelane, kes maeti Tallinnas [[Metsakalmistu]]le. Nii nagu ta ei olnud ennast kunagi laulatada lasknud, nii nüüdki soovis ta ilmalikult maetud saada. Abikaasa [[Linda Vilde]] korraldamisel sai Vildest 30. detsembril 1933 esimese inimene, kes Metsakalmistul mittepühitsetud mulda sängitati.<ref>[https://sobranna.postimees.ee/4318327/linda-jurmann-vilde-pani-koos-eduardiga-eestis-vabaabielule-aluse?_ga=2.154129009.893293850.1510445982-1220928578.1428108633 "Linda Jürmann-Vilde pani koos Eduardiga Eestis vabaabielule aluse."] ''[[Postimees]]'' 21. november 2017.</ref>
 
==Isiklikku==
Anonüümne kasutaja