Klarnet: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pilliroog
P Tühistati kasutaja Metsaseened (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Gisel.
Märgis: Tühistamine
16. rida:
Tänapäeva orkestrimuusikas kasutatakse kõige sagedamini ''in'' B ja ''in'' A klarneteid ning vähemal määral bassklarnetit. ''In'' B ja ''in'' A tähendavad seda, et klarnet on pill, mille helid ei kõla sellelt kõrguselt, nagu nad noodipildis paistavad - [[transponeeriv muusikainstrument]]. Kui nooti on kirjutatud c1, siis B-pill kõlab [[sekund|suur sekund]] madalamalt ja A-pill [[terts|väike terts]] madalamalt ning bassklarnet [[nooni]] võrra madalamalt. Selline kirjapildi ja kõla erinevus tuleneb pillide iseärasustest. Kahte erinevat muusikainstrumenti (''in'' B ja ''in'' A) kasutatakse sellepärast, et esimesega on hõlpsam mängida [[bemoll]]idega helistikes, teisega [[diees]]idega helistikes.
 
Klarnet valmistatakse suures osas harilikult [[must eebenipuu|mustast eebenipuu]]st. On ka [[eboniit|eboniidist]] tehtud pille kuid need jäävad kõla poolest puupillidele alla. Silindriline toru algab peenema nokataolise huulikuga, millesse puhudes, selle ava ette kinnitatud pilli selgroostpilliroost [[ühekordne lest]] hakkab võnkuma ja tekitab õhujoas heli.
 
Klarnet pärineb varastest ühe keelega puhkpillidest ja sarvepillidest, mida kasutati keskajal.