Neli õilsat tõde: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
pisitoim |
||
1. rida:
{{Budism}}
'''Neli õilsat tõde''' ([[Sanskriti keel|sanskriti keeles]] ''catvāri āryasatyāni''; [[Paali keel|paali keeles]] ''cattāri ariyasaccāni''), ka 'õilsate tõed' või 'tõsiasjad vaimselt väärikatele' on [[Budism|budismi]] aluspõhimõtteid, mida peetakse esimeseks õpetuseks, mille [[Siddhārtha Gautama|Buddha]] esitas oma jutluses "[[Seadmuseratta käimapanemine]]"<ref>[[Saṃyutta-nikāya|SN]] 56.11</ref> [[Varanasi]] linna lähedal esmalt hirvedele ja siis oma viiele kaaslasele.
"Neljaks tõeks" (''catvāri satyāni'') hakati seda õpetust [[Seadmuseratta käimapanemine|Seadmuseratta käimapanemise]] jutluses<ref>Dhammacakkappavattana Sutta (SN 56:11) [https://www.dhammatalks.org/suttas/SN/SN56_11.html]</ref> nimetama hiljem; veelgi hiljem lisati neile veel täiend "õilsad" (''ārya''), mis võis esialgu tähendada ka "tõdesid õilsatele" või (vaimselt) "väärikatele".<ref>Four Noble Truths: BUDDHIST PHILOSOPHY, Encyclopaedia Britannica, Quote: "Although the term Four Noble Truths is well known in English, it is a misleading translation of the Pali term Chattari-ariya-saccani (Sanskrit: ''Chatvari-arya-satyani''), because noble (Pali: ''ariya''; Sanskrit: ''arya'') refers not to the truths themselves but to those who understand them. A more accurate rendering, therefore, might be “four truths for the [spiritually] noble” [...]";</ref><ref>Damien Keown (2013). Buddhism: A Very Short Introduction. Oxford University Press. pp. 50–52. ISBN 9780199663835.</ref>
==Loetelu==
19. rida ⟶ 21. rida:
''See aga, kerjusmungad, on õilis tõde kannatuse kadumisele viivast teest. Selleks on õilis kaheksaastmeline tee, ja nimelt: õige vaade, õige kavatsus, õige jutt, õige toimimine, õige eluviis, õige püüdlus, õige järelemõtlemine, õige keskendumine.''<ref>Eestikeelne tõlge: Budismi Instituut. [https://www.budismiinstituut.ee/tekstid/tolked.htm]</ref>}}
==Üksikasjalikum käsitlus==
▲"Neljaks tõeks" (''catvāri satyāni'') hakati seda õpetust [[Seadmuseratta käimapanemine|Seadmuseratta käimapanemise]] jutluses<ref>Dhammacakkappavattana Sutta (SN 56:11) [https://www.dhammatalks.org/suttas/SN/SN56_11.html]</ref> nimetama hiljem; veelgi hiljem lisati neile veel täiend "õilsad" (''ārya''), mis võis esialgu tähendada ka "tõdesid õilsatele" või (vaimselt) "väärikatele".<ref>Four Noble Truths: BUDDHIST PHILOSOPHY, Encyclopaedia Britannica, Quote: "Although the term Four Noble Truths is well known in English, it is a misleading translation of the Pali term Chattari-ariya-saccani (Sanskrit: ''Chatvari-arya-satyani''), because noble (Pali: ''ariya''; Sanskrit: ''arya'') refers not to the truths themselves but to those who understand them. A more accurate rendering, therefore, might be “four truths for the [spiritually] noble” [...]";</ref><ref>Damien Keown (2013). Buddhism: A Very Short Introduction. Oxford University Press. pp. 50–52. ISBN 9780199663835.</ref>
===1. Tõde kannatusest===
Paalikeelne sõna ''dukkha'' (sanskriti keeles ''duḥkha'') tähendab kannatust kõige üldisemas mõttes, kõikvõimalikke ebameeldivusi ja ebamugavusi, vaevarikast olemasolu [[sansaara]]s. Kannatus on üks [[kokkupandu]]d [[dharma]]de kolmest põhiomadusest (''[[trilakṣaṇa]]'') [[isetus]]e ja [[püsitus]]e kõrval.
29. rida:
Tõde [[Dukkha|kannatusest]] (paali keeles ''dukkha ariya sacca'') loetleb mitmesuguseid kannatusi: sündimine, vananemine, haigus, suremine, mure, kurbus, masendus, ärevus, kokkupuude ebameeldivaga, eemalolek meeldivast jne. Loetelu lõpeb lühikese kokkuvõttega: "[[skandha|viis isiksuse moodustajat]] (''upādānakkhandha'') valmistavad kannatusi", viidates isiksust moodustavale "kütusele" (''upādāna'') ehk [[kippumine|kippumisele]], mistõttu kogu eelnev loetelu muutub suhteliseks, subjektiivseks ja kaotab tähenduse. Esimese tõe laiendus ja põhjalikum käsitlus leidub "[[Isetuse õpetus]]es".<ref>Mendis, N.K.G. (tr., ed.) (1979). ''On the No-self Characteristic: The Anatta-lakkhana Sutta'' (The Wheel No. 268). Kandy: Buddhist Publication Society. – "Access to Insight" (2007) at http://www.accesstoinsight.org/lib/authors/mendis/wheel268.html.</ref><ref>Ñanamoli Thera (tr., ed.) (1981). ''Three Cardinal Discourses of the Buddha'' (The Wheel No. 17). Kandy: Buddhist Publication Society. – "Access to Insight" (1995) at http://www.accesstoinsight.org/lib/authors/nanamoli/wheel017.html.</ref>
===2. Tõde kannatuse põhjusest===
Tõde kannatuse põhjusest (''dukkha samudaya ariya sacca'') nimetab põhjuseks [[tanha|janu]], kirge, lõbujanu, elujanu ja surmajanu. Kannatuse tekkimist on üksikasjalikumalt käsitletud [[Sõltuvuslik tekkimine|sõltuvusliku tekkimise]] õpetuses. Kannatuse põhjusena osutatakse kolmele põhilisele [[meeleplekk|meelemürgile]]: [[avidya|rumalus]], [[Dosa|vihkamine]] ja [[tanha|janu]] ehk iha – janunemine [[skandha|isikliku tunnustuse]] järele<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]. [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Kannatus]</ref>. Kolm meelemürki on kujutatud [[sõltuvuslik tekkimine|sõltuvuslikku tekkimist]] sümboliseeriva [[olemisratas|olemisratta]] keskel maona (vihkamine), kelle sabast hoiab kinni siga (rumalus) ja kes ise hoiab kinni kukest (ihaldamisest).<ref>''Mula Sutta'', [[Aṅguttara-nikāya|AN]] 3.69; [[Saṃyutta-nikāya|SN]] 12.2 jm.</ref>
===3. Tõde kannatuse lakkamisest===
Tõde kannatuse lakkamisest (''nirodha ariya sacca'') nimetab tolle janu jäägitut ja kiretut kadumist, hülgamist ja mahajätmist, tollest vabanemist ja uuesti mitte ihkamist. Õpetust kõikidest soovidest vabanemiseks ja seeläbi kannatustest pääsemiseks jagavad paljud traditsioonid.
===4. Tõde kannatuse lakkamiseni viivast kaheksaosalisest teest===
Tõde kannatuse lakkamiseni viivast [[Kaheksaosaline tee|kaheksaosalisest teest]] (''dukkha nirodhagāminī-paṭipadā ariya sacca'').
| |||