Vihik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
{{See artikkel| räägib üldmõistest; eesti ajakirja kohta vaata [[Vihik (ajakiri)]]}}
'''Vihik''' (vanemas [[eesti keel]]es ka '''
Varem anti paksemaid raamatuid (näiteks [[sõnaraamat]]uid ja [[entsüklopeedia]]id) trükitehnilistel ja finantsilistel põhjustel sageli välja osade ehk vihikute kaupa, mille ostjad või tellijad said hiljem kokku köita. Sellise liigituse korral jagunes väljaanne [[köide]]teks ja köited omakorda vihikuteks. Sellised vihikud võisid olla köidetud ka lahtilõikamata [[trükipoogen|trükipoognatest]], mille ostja pidi ise lahti lõikama.
==Koolivihikud==
Koolides kasutatakse koolivihikuid (varem ka '''vihk'''), millesse üldjuhul ei ole trükitud teksti, kuid kus võivad olla jooned (eelkõige [[humanitaarained|humanitaarainete]] tarbeks) või [[ruudustik]] (selliseid koolivihikuid tarvitatakse eelkõige [[Matemaatika (õppeaine)|matemaatika]]s jt [[reaalained|reaalainetes]]). Vihikutesse kirjutatakse [[ülesanne|ülesandeid]], [[harjutus|harjutusi]], [[etteütlus]]i jms. Nooremates klassides võidakse pruukida abijoontega vihikuid, kus teksti ridu markeerivate joonte vahele on lisatud abijooned, mis tähistavad väikeste kirjatähtede nõutavat kõrgust. On ka vihikuid, millesse on trükitud noodijoonestikud muusika ülesmärkimiseks.
Joonistusvihik on puhaste valgete lehtedega vihik, millesse joonistatakse kunstitundides.
| |||