Laevkalme: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
4. rida:
Oletatud on, et laevkalmeid valmistati soovist varustada surnud teises ilmas kõige vajalikuga. Samuti on arvatud, et laev oli vajalik [[Surnutemaailm Hel|surnuteilmas Helis]].{{lisa viide}}
Kivikalmed levisid [[Põhja-Euroopa]]s alates [[neoliitikum]]ist, kõige arvukamalt rajati neid [[noorem pronksiaeg|nooremal pronksiajal]] ja [[viikingiaeg|viikingiajal]]<ref name=Lang>[[Valter Lang]]. [http://www.arheo.ut.ee/Baltimaad.htm Baltimaade metalliaeg. Õppematerjale. Tartu, 2003], lk 18</ref>. Eriti levinud olid need [[Ojamaa]]l<ref name=EE/> [[läänemeri|Läänemerest]] ida pool on üksikud laevkalmed leitud [[Ahvenamaa]]lt, Edela-[[Soome]]st, Eestis Tallinna lähistelt ja Sõrvest ning [[Läti]]s [[Kuramaa]]lt.<ref name=Lang/>
Kõige suurem laevkalme oli vähemalt 170 m pikkune [[Jellingi kivilaev]] [[Taani]]s, mis ei ole tervena säilinud. [[Rootsi]] pikim laevkalme oli 67-meetrine. Kõige väiksemad laevkalmed on kõigest mõne meetri pikkused.{{lisa viide}}
| |||