Vektor: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
6. rida:
Geomeetriliselt on vektor esitatav suunatud [[lõik|lõiguna]] <math >\overrightarrow{AB}</math>, kus ''A'' ja ''B'' on vastavalt vektori [[alguspunkt]] ehk [[rakenduspunkt]] ja [[lõpp-punkt]]. Juhul, kui vektori rakenduspunkt on fikseeritud, räägitakse [[seotud vektor]]ist. Kui vektori alguspunkt on vabalt valitav, räägitakse [[vabavektor]]ist. Vabavektor on formaalselt kõigi võrdsete vektorite (kui suunatud lõikude) hulk. [[Libisev vektor]] on vektor, mille rakenduspunkti võib vektori [[mõjusirge]]l vabalt muuta.
 
Üldistatult nimetatakse [[vektorruumi vektor|vektoriks]] mis tahes [[vektorruum]]i [[element (matemaatika)|elementelementi]]i.
 
[[Algebra]]s ja [[füüsika]]s tähistatakse vektoreid ühe kaldkirjas tähega, millel on nool (<math>\vec a</math>, <math>\vec F</math>), või paksus püstkirjas tähega (<math>\mathbf{a}</math>, <math>\mathbf{F}</math>), viimane tähistusviis on kasutusel peamiselt inglise keeleruumis.
 
== Tehted vektoritega ==
51. rida ⟶ 53. rida:
 
== Vaata ka ==
* [[Vektoriaalne suurus]]
 
* [[Nelivektor]]
 
== Viited ==