Papagoilised: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
36. rida:
 
* ''[[Nestorini]]'' – 1 perekond 2 liigiga – [[kea]] ja [[kaaka]]
* ''[[Strigopini]]'' – [[kakapokakkpapagoi]]
 
Sugukond [[kakaduulased]]: kakaduud
55. rida:
 
== Välimus ==
Papagoide mitmekesisus on väga suur. Väikseim ja ühtlasi ka kergeim neist on [[sinikiird-kääbuspapagoi]] (8 cm ja 10 g) ja suurim [[hüatsint-siniaara]] (1 m). [[KakapoKakkpapagoi]] ehk kakapo on papagoide seast kõige raskem (4 kg). Samuti on nad väga värvilised.
Kõige iseloomulikumaks jooneks on nende nokk. See on tugev, kõver ja lai. Ülanoka tipp küünib terava konksuna üle alanoka, nii et alanokk on märksa lühem kui alanokk <ref name="Avduh" />.
[[Pilt:Cacatua ophthalmica -Vogelpark Walsrode -upper body-8a.jpg|right|thumb|Prillkakaduu näitab oma võimsat nokka]]
77. rida:
 
=== Paaritumine ===
Papagoid on enamjaolt [[Monogaamia|monogaamsed]]. Papagoide ja kakaduude paarid on tihedalt seotud ka väljaspool paaritumisaega. Eriti tugev on side [[lembelind]]ude paaridel. Pesad tehakse enamasti puuõõnsustesse, vaid lennuvõimetud papagoid ([[kakaa]], [[kakapokakkpapagoi]] ja [[kea]]) teevad pesa maapinnale ning munkpapagoi ja lembelinnud puudele. Mõned liigid on [[Koloonia (bioloogia)|koloonialised]] ([[kaldapapagoi]]), kuid see on papagoide seas küllaltki haruldane nähtus.
 
Munad on neil valged. Enamikul liikidel hauvad mune emased, vaid kakaduudel, [[ametüst-nestepapagoi]]del ja [[india ripplind]]udel hauvad mõlemad vanemad.
100. rida:
Tänapäevaks on paljud papagoiliigid välja surnud. 350 liigist, 130 on ohulähedases või veelgi hullemas seisundis. Peamised ohuallikad on elupaikade kadumine ja hävitamine, salaküttimine, ning mõnedele liikidela ka salakaubandus. Papagoisid jahitakse toiduks ja nende värvikirevate sulgede tõttu.
 
Kinnipüüdmine lemmiklindudeks on suurim oht haruldasematele ja aeglasematele liikidele. Elupaikade kadumine on aga enamiku papagoiliste probleemiks. Suur oht on ka pesapaikade kadumisel, kuna papagoid on nende suhtes vägagi valivad. Isoleeritud liikidele ([[kea]], [[kakapokakkpapagoi]] jne) on saanud saatuslikuks inimese ja tema kaaslejate (näiteks rändrott, kass jne) saabumine nendesse suletud piirkondadesse. Mõnele liigile on ohuks ka vanade puude kadumine, mis ei ole majanduslikult enam kasulikud, kuid elutähtsad liikide pesitsemiseks. Koduloomade ja muude sissetoodud liikide kontroll aitab tihti päästa endeemseid ja hävimisohus liike.
 
Tänapäeval on palju aktiivseid organisatsioone, kes tegelevad papagoide kaitsmisega nii ''[[ex situ]]'' kui ka ''[[in situ]]''. Loomaaedadel on siin veidi väiksem roll, kui kaitsealadel, kuid suur roll loodushariduse andmisel. Tihti peetakse loomaaedades vaid üldtuntud ja mitte nii haruldasi liike ([[viirpapagoi]]d, [[aara]]d jne). Loomulikult on ka siin erandeid.
[[Pilt:New Zealand Kakapo Felix.jpg|right|thumb|KakapoKakkpapagoi on üks haruldasemaid papagoisid, kuid tema arvukus on tänu kaitseprogrammidele õnneks suurenemas]]
 
<table border=1>
121. rida:
 
==Mitmekesisus==
Papagoid võivad ka vastavalt elupaigale ja toitumisele suuresti erineda (kakapokakkpapagoi ja hüatsint-siniaara näitel).
{| class="wikitable"
|-
! !! KakapoKakkpapagoi !! Hüatsint-siniaara
|-
|'''Pilt''' || [[Pilt:Strigops habroptilus 1.jpg|thumb]] || [[Pilt:Anodorhynchus hyacinthinus -Hyacinth Macaw -side of head.jpg|thumb]]