Apuulia krahvkond: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
12. rida:
==Apuulia ja Calabria hertsogkond ==
1059. aastal sai Apuulia ja Calabria [[krahv]]konnast, Apuulia ja Calabria hertsogkond, kui [[Robert Guiscard]] ülendati Apuulia ja Calabria [[hertsog]]iks.
[[Robert Guiscard]] ja tema noorem vend [[Roger I (Sitsiilia)|Roger Bosso]] tungisid esimest korda Sitsiiliasse mais 1061, ületades [[Reggio di Calabria]] ja piirates [[Messina]]t, et kontrollida strateegiliselt elulist [[Messina väin]]a. Robert ründas taas [[Palermo]]t aastal 1071, kuid ainult linn langes ja mitte selle kants. Ta nimetas Rogeri [[Sitsiilia krahvkond|Sitsiilia krahviks]] Apuulia hertsogi vasallina. Kants langes jaanuaris 1072. Saare jagamisel oma vennaga jättis Robert endale Palermo, pool Messinat ja [[Val Demone]], ülejäänud, sealhulgas veel vallutamata alad, jäid [[Roger I (Sitsiilia)|Roger I-ile]]. Pärast [[Roger II]] tõusmist [[Sitsiilia kuningas|Sitsiilia kuningaks]] aastal 1130 sai Sitsiiliast normannide võimu keskus. ▼
[[Robert Guiscard]] alustas oma Apuulia ja Calabria krahvivalitsust kohese sõjaretkega [[Calabria]]s. Selle katkestas lühidalt tema kutsumine [[Melfi kirikukogu]]le 23. augustil 1059, kus ta [[Apuulia ja Calabria hertsogkond|Apuulia ja Calabria hertsogiks]] nimetati. Seejärel naasis ta Calabriasse hiljem samal aastal, kus tema väed [[Cariati]]t piirasid. Linn alistati hertsogi saabudes ja enne hooaja lõppu alistati ka [[Rossano]] ja [[Gerace]]. Tähtsatest poolsaare linnadest jäi ainult [[Reggio di Calabria|Reggio]] Bütsantsi kätte, kui Robert naasis talveks Apuuliasse. Apuulias eemaldas ta Bütsantsi garnisoni [[Taranto]]st (kuigi ajutiselt) ja [[Brindisi]]st. Kui ta naasis aastal 1060 Calabriasse, oli see suuresti Sitsiilia sõjakäigu käivitamine. Reggio langemine nõudis pikka ja rasket piiramist. Roberti vend [[Roger I|Roger]] valmistas siiski vahepeal [[piiramismasin]]aid.
Hertsogkond kaotati aastal 1130, kui viimane Apuulia ja Calabria hertsog [[Roger II]] sai [[Sitsiilia kuningas|Sitsiilia kuningaks]].▼
Pärast Reggio langemist põgenes Bütsantsi garnison Reggio saarekantsi [[Scilla (Itaalia)|Scillasse]], kus nad kergesti alistati. [[Roger I|Roger]]i väike rünnak üle väina [[Messina]]sse tõrjuti ja Robert kutsuti tagasi suurte Bütsantsi jõudude tõttu [[Apuulia]]s, kelle oli saatnud [[Kōnstantinos X Doukas]] 1060. aasta lõpul. [[Katepano]] [[Miriarca]] juhtimisel võtsid bütsantslased tagasi Taranto, Brindisi, [[Oria (Apuulia)|Oria]] ja [[Otranto]]. Jaanuaris 1061 piirati normannide pealinna Melfit. Mais surusid kaks venda bütsantslased siiski välja ja kehtestasid Apuulias rahu.
▲[[Robert Guiscard]] ja tema noorem vend [[Roger I (Sitsiilia)|Roger Bosso]] tungisid esimest korda Sitsiiliasse mais 1061, ületades [[Reggio di Calabria]] ja piirates [[Messina]]t, et kontrollida strateegiliselt elulist [[Messina väin]]a. Robert ründas taas [[Palermo]]t aastal 1071, kuid ainult linn langes ja mitte selle kants. Ta nimetas Rogeri [[Sitsiilia krahvkond|Sitsiilia krahviks]] Apuulia hertsogi vasallina. Kants langes jaanuaris 1072. Saare jagamisel oma vennaga jättis Robert endale Palermo, pool Messinat ja [[Val Demone]], ülejäänud, sealhulgas veel vallutamata alad, jäid [[Roger I (Sitsiilia)|Roger I-ile]].
Pärast bütsantslaste väljaajamist Apuuliast ja Calabriast (nende [[Langobardia (thema)|Langobardia]] [[Thema (Bütsants)|thema]]) unistas Robert Guiscard rünnakust Bütsantsi valdustele [[Balkani poolsaar|Balkanil]], Kreekas endas; bütsantslastel olid õnneks toetajad [[Abelardo (Hauteville)|Abelardo]] ja [[Ermanno (Hauteville)|Ermanno]], krahv Umfredo varatu poeg ja Roberti vennapojad.
Normannide invasiooni vastu sõlmis Bütsantsi keiser [[Alexios I]] Itaalia normannide vastase liidu [[Veneetsia vabariik|Veneetsia vabariigi]] ja [[Saksa kuningas]] [[Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich IV]]-ga, vältimaks normannide kontrolli [[Otranto väin]]a üle.
[[Pilt:Italy and Illyria 1084 AD.svg|pisi|Kaart näitab normannide edenemise ulatust Sitsiilias Roberti sõjaretkede ajal Balkanile. Sitsiilia, Apuulia ja Calabria ning Capua kuuluvad normannidele, kuid [[Sitsiilia emiraat]] ja [[Napoli hertsogkond]] pole veel vallutatud, samuti maad [[Abruzzo]]s, [[Spoleto hertsogkond|Spoleto hertsogkonnast]] lõunas]]
Robert võttis oma esimese [[Balkan]]i-retke ette mais 1081, kui ta lahkus Brindisist umbes 16 000 mehega ning vaatamata esimesele kaotusele Veneetsia laevastikule [[Durrës|Durazzo]] juures vallutas veebruaris 1082 [[Kérkyra saar|Korfu]] ja [[Durrës|Durazzo]], alistades oktoobris (1081) isegi keiser [[Alexios I Komnenos|Alexios I]] [[Dyrrhachiumi lahing (1081)|Dyrrhachiumi lahingus]]. Roberti poeg [[Bohémond I (Antiookia)|Bohémond]] omandas mõneks ajaks [[Tessaalia]] ja püüdis Roberti äraolekul edendada 1081–1082. aasta vallutusi, kuid ebaõnnestus selles lõpuks.
Rooma paavstiga [[investituuritüli]]s olev [[Saksa kuningas|Saksa]] ja [[Itaalia kuningriik (keskaegne)|Itaalia]] [[Itaalia kuningas|kuningas]] Heinrich IV tungis aga [[märts]]is [[1084]] Robert Guiscardi toetavasse Rooma, lubades [[vastupaavst]]i anda paavstile vangina üle, kui paavst [[Gregorius VII]] kroonib ta [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisriks]]. Gregorius keeldus Heinrich IV-at keisriks kroonimast, mistõttu ta krooniti keisriks [[vastupaavst]] [[Clemens III]] poolt. Seejärel tungis [[Robert Guiscard]] Rooma, sundides Heinrich IV tagasi tõmbuma.
Robert naasis seejärel aastal 1084 vallutusi taastama Balkanile, lõi Veneetsia laevastikku 3. merelahingus ja hõivas [[Korfu]] ja [[Kefalloniá]], kus ta suri palavikku 15. juulil 1085. Väike linn [[Fiskardo]] Kefalliníal on tema järgi nimetatud. Normannide juhi, Apuulia ja Calabria hertsogi [[Robert Guiscard]]'i surm aastal 1085 leevendas veidi normannide-poolset survet Bütsantsile.
Robert Guiscardi poeg [[Taranto vürstkond|Taranto vürst]] (1088–1111) [[Bohémond I (Antiookia)|Bohémond I]] ei jätkanud vallutusi Kreekas, naasis hoopis Itaaliasse, et vaidlustada Roberti järglus oma poolvenna Apuulia hertsogi (1085–1111) [[Roger Borsa]]ga.
▲
{{vaata|Sitsiilia kuningriik}}
| |||