Märt Laarman: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
20. rida:
| Auhinnad = NSV teenelise kunstniku aunimetus
}}
'''Märt Laarman''' (õieti '''Martin Laarman'''; [[22. veebruar]] [[1896]] [[Õisu mõis]]as [[Viljandimaa]]l – [[18. aprill]] [[1979]] [[Tallinn]]) oli [[eestlased|eesti]] graafik (
== Elukäik ==
33. rida:
1951. aastal heideti Märt Laarman [[Eesti Kunstnike Liit|Kunstnike Liidust]] välja "loomingulise küündimatuse ja passiivse hoiaku pärast ENSV Kunstnike Liidu üritustesse". Liidu liikme staatus taastati siiski viis aastat hiljem.
1969. aastal sai Märt Laarman
== Looming ==
1920. aastate teine pool ja 1930. aastate esimene pool oli Märt Laarmani õitseaeg maalikunstnikuna. [[Eduard Viiralt]]i, [[Ado Vabbe]] ja [[Jaan Vahtra]] kõrval oli just Märt Laarman see, kes
Oma loomingutee algupoolel on Märt Laarman öelnud: "Meil vaadatakse graafikale üldse nagu mingi teise järgu kunstile. Loomulikult see publiku suhtumine puulõikesse ja üldse graafikasse ei soodusta ta erilist õitselepuhkemist." Sel ajal oli ta üks väheseid Eesti graafikuid ning võiks olla üks kunstnikke, tänu kellele tekkis ja arenes Eesti paljundusgraafika. 1930. aastate teisel poolel pühendus Laarman bibliofiilsete raamatute tegemisele, [[eksliibris]]ele ja väikeses formaadis vabagraafikale. 1937. aastal ilmus Laarmanilt mapp "Kymme puulõike-eksliibrist käsitrykis I", 1940. aastal teine mapp, 1943. aastal kolmas. Aastal 1939 lõi ta puulõiked bibliofiilsetele raamatutele "Pikse palve" ([[Oskar Loorits]]a järelsõnaga), Hjalmar Gullbergi "Kolm laulu" (Märt Laarmani tõlkes) ja Laarmani enda "Kylmad ruba’iid".<ref>Mai Levin. Tipptegijad Tallinnas. Näituse "Eesti graafika ajalugu 1860-1944" saatetekst, Eesti Kunstimuuseum, 2015</ref>
44. rida:
1950. aastail tegeles Märt Laarman Friedebert Tuglase teoste kaheksa köite illustreerimisega, kuid suutis selle kõrvalt luua ka palju vabagraafilisi lehti, mida samuti peetakse eesti kunsti paremikku kuuluvaks.
1960. aastail tegeles Märt Laarman vabagraafika ja raamatukunstiga, kus pildid ja tekst olid [[linoollõige|linoollõikes]]. 1960. aastate paiku hakkas Märt Laarman
=== Graafika ===
|