Redaktsioon: 7. november 2019, kell 18:31 redigeeri Ursus scribens (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 21 248 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 4. veebruar 2020, kell 22:44 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 489 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
20. rida: \| Auhinnad = NSV teenelise kunstniku aunimetus }} '''Märt Laarman''' (õieti '''Martin Laarman'''; [[22. veebruar]] [[1896]] [[Õisu mõis]]as [[Viljandimaa]]l – [[18. aprill]] [[1979]] [[Tallinn]]) oli [[eestlased\|eesti]] graafik (~~tegeles~~viljeles ~~nii~~vabagraafikat ~~vabagraafika~~ja ~~kui~~kujundas ~~ka raamatukujundusega~~raamatuid) ja [[maalikunstnik]]. == Elukäik == 33. rida: 1951. aastal heideti Märt Laarman [[Eesti Kunstnike Liit\|Kunstnike Liidust]] välja "loomingulise küündimatuse ja passiivse hoiaku pärast ENSV Kunstnike Liidu üritustesse". Liidu liikme staatus taastati siiski viis aastat hiljem. 1969. aastal sai Märt Laarman ~~aunimetuse~~ [[Eesti NSV teeneline kunstnik\|Eesti NSV teenelise kunstniku]] aunimetuse. == Looming == 1920. aastate teine pool ja 1930. aastate esimene pool oli Märt Laarmani õitseaeg maalikunstnikuna. [[Eduard Viiralt]]i, [[Ado Vabbe]] ja [[Jaan Vahtra]] kõrval oli just Märt Laarman see, kes ~~oma~~ noorusliku innuga sekkus kunstiellu, tuues oma [[looming]]u ja sõnavõttudega sellesse värskust, innovaatilisust ja uudsust. Tema neil aastail loodud maalid ("Oleviste ja Niguliste" (1926), "Laud" (1928–1929), "Haige" (1930) ja "Õhtu" (1933)) kuuluvad kindlasti tolle aja Eesti maalikunsti paremikku. Need olid [[kubism\|kubistlikud]] tööd, milles ei ole mingeid tundevälgatusi – kõik on kaine ja ratsionaalne. Neil aastail rikastas Märt Laarman oma ideedega eesti raamatu üsna konservatiivset stiili. Üks häid näiteid on kolme kunstniku ([[Arnold Akberg]], M. Laarman, [[Henrik Olvi]]) näituse kataloog aastal 1926, milles on ilmselgelt näha rühmituse [[Bauhaus]] mõjutusi. Senine aksiaalne kujundusprintsiip asendati asümmeetrilisega ning oluliseks sai kirja selgus ja lihtsus. Samal leheküljel võis leida kirjatüübi eri suurusi, horisontaalse kirjapildi vaheldumist vertikaalsega jms. Märt Laarman tõi ühena esimestest Eestis oma kujundustesse [[fotokunst]]i. Oma loomingutee algupoolel on Märt Laarman öelnud: "Meil vaadatakse graafikale üldse nagu mingi teise järgu kunstile. Loomulikult see publiku suhtumine puulõikesse ja üldse graafikasse ei soodusta ta erilist õitselepuhkemist." Sel ajal oli ta üks väheseid Eesti graafikuid ning võiks olla üks kunstnikke, tänu kellele tekkis ja arenes Eesti paljundusgraafika. 1930. aastate teisel poolel pühendus Laarman bibliofiilsete raamatute tegemisele, [[eksliibris]]ele ja väikeses formaadis vabagraafikale. 1937. aastal ilmus Laarmanilt mapp "Kymme puulõike-eksliibrist käsitrykis I", 1940. aastal teine mapp, 1943. aastal kolmas. Aastal 1939 lõi ta puulõiked bibliofiilsetele raamatutele "Pikse palve" ([[Oskar Loorits]]a järelsõnaga), Hjalmar Gullbergi "Kolm laulu" (Märt Laarmani tõlkes) ja Laarmani enda "Kylmad ruba’iid".<ref>Mai Levin. Tipptegijad Tallinnas. Näituse "Eesti graafika ajalugu 1860-1944" saatetekst, Eesti Kunstimuuseum, 2015</ref> 44. rida: 1950. aastail tegeles Märt Laarman Friedebert Tuglase teoste kaheksa köite illustreerimisega, kuid suutis selle kõrvalt luua ka palju vabagraafilisi lehti, mida samuti peetakse eesti kunsti paremikku kuuluvaks. 1960. aastail tegeles Märt Laarman vabagraafika ja raamatukunstiga, kus pildid ja tekst olid [[linoollõige\|linoollõikes]]. 1960. aastate paiku hakkas Märt Laarman ~~tegelema~~viljelema ~~värvilise~~värvilist ~~graafikaga~~graafikagt, mille heaks näiteks on 1962. aastal loodud puulõikes "Sõudja". === Graafika ===

Märt Laarman: erinevus redaktsioonide vahel