'''Nõrk vastastikmõju''' (ka:ehk '''nõrk vastasmõjuinteraktsioon''') on üks neljast [[fundamentaalne jõud|fundamentaalsest jõust]] looduses.
Nõrk vastasmõjuvastastikmõju toimib nii [[kvargid|kvarkide]] kui ka [[lepton]]ite vahel. Tuntumad on kvarkide muundumised (d-<math>d \to u </math> [[aatomituum]]ade [[beetalagunemine|beetalagunemisel]] [[tuumareaktor]]ites ja [[täht (astronoomia)|tähtedes]] [[termotuumareaktsioon]]ides u-<math>u \to d </math>). Kuna kvargid ei saa üksi eksisteerida, vaid moodustavad ainult [[liitosake]]si, [[hadron]]eid, siis sellise ülalmainitud protsessi tagajärjel muundub [[prooton]] [[neutron]]iks. Nõrk vastastikmõju on peamine radioaktiivsete elementide sünteesija tähtede [[supernoova]]plahvatusel, mille tulemusena on tekkinud kõik [[raudkeemiline element|rauastelemendid]], suuremamille järjekorranumbrigajärjenumber [[keemiliste elementide perioodilisussüsteem]]iis on suurem kui[[keemiline elementraud|elemendidraual]].
[[Standardmudel]]i kohaselt kannavad nõrka vastasmõjuvastastikmõju massiivsed (>=80≥80 GeV, umbes 100 prootoni massi) [[Z-boson|Z]]- ja [[W-boson]]id. Z- ja W-bosoni suure massi tõttu on nende osakeste keskmine eluiga väga lühike, mistõttu on nõrgal vastasmõjulvastastikmõjul väga väike mõjuraadius (10<sup>–18</sup> meetrit) – umbes 1000 korda väiksem kui [[aatomituum]]a läbimõõt. Teiste vastasmõjudevastastikmõjude välja vahendavad kvandid on praegu teadaolevalt massita ja nende mõjuraadius seetõttu lõpmata suur. (Märkus: [[Tugev vastastikmõju|Tugeva vastasmõjuvastastikmõju]] reaalne mõjuraadius on siiski aatomituuma läbimõõduga samas suurusjärgus.)
Nõrga vastasmõjuvastastikmõju kohta on teada vaid jõu suurus. Täpsemat matemaatilist valemit ei teata.
Nõrka vastasmõjuvastastikmõju tunnevad kõik [[vasakukäeline lepton|vasakukäelised leptonid]] ja [[vasakukäeline kvark|kvargid]]. See on ainus vastasmõjuvastastikmõju, mis rikub [[P-sümmeetriat]] ehk paarsussümmeetriat ning [[CP-sümmeetriat]] ehk laengu-paarsuse sümmeetriat.
