Eutanaasia: erinevus redaktsioonide vahel

Eutanaasias kasutatakse peamiselt [[Barbituraadid|barbituraatide]] gruppi kuuluvaid ravimeid, st kesknärvisüsteemi depressante[[depressant]]e, mida manustatakse ette antud seaduste järgi.

Arvatakse, et eutanaasia sai alguse Vana-Kreekas ja Roomas 5. sajandil eKr. Eutanaasia sai alguse abordi tegemisest, aga see oli vastuolus Hippokratese vandega, millejärgimille järgi oli keelatud anda kellelegi surmavat ravimit, kui seda küsitakse.

Aasta 1870. aasta oli eutanaasia ajaskaalal väga oluline. Sel aastal soovitas [[Samuel Williams]] kasutada morfiini[[morfiin]]i ja valuvaigisteid sisaldavaid ravimeid, et abistada kiiret ja valutut surma. See tõi Ameerika Ühendriikides taas esile arutelu eutanaasia kohta. Eutanaasia ajaloos oli läbimurdeks piirata valuvaigistite kättesaadavust inimeste seas, et patsient ei saaks valuvaigistitegavaluvaigistite abil enesetappu sooritada.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://opinionfront.com/history-of-euthanasia|pealkiri=The Long History of Euthanasia Will leave You Truly Suprised|väljaanne=|aeg=|vaadatud=29.10.2019}}</ref>

Aasta 1940. aastal oli esimene kord, kui praktiseeriti mittevabatahtlikku eutanaasiat Saksamaal, selleks et kõrvaldada haigeid ja puudega sakslasi, kellel olid psühholoogilised probleemid. Seda tehti suletud gaasikambrites. Aastaks 1945 oli tapetud 300 000 sakslast. Hiljem kasutasid natsid sama meetodit, et kõrvaldada venelasi, juute ja mustlasi.<ref name=":0" />

Arutelu eutanaasia kohta jätkub siiani ja käib kindlasti veel lähiaastatel edasi. Eutanaasial on nii eelisedeeliseid kui ka puudusedpuudusi, aga pole veel selgelt selgusele jõutud, kas olla eutanaasia poolt või vastu. 60-80% lääneriikide inimestest Lääne-Riikidest on pooltpooldab abistatud enesetapuleenesetappu.<ref name=":0" />

* '''[[Aktiivne eutanaasia]]:''' – eutanaasiavorm, kus arst võtab patsiendi surma tagamisel aktiivselt osa. Surm tagatakse ravimite üleannustamise teel, aktiivne eutanaasia on valutu, see sulgeb inimese füsioloogilise süsteemi kuni inimene justkui uinub.

* Eutanaasia kasutamine raha säästmise eesmärgil, st et väga haigete patsientide ravikulude pealt raha säästmine.<ref name=":2" />

== Kus on surmaabieutanaasia lubatud? ==

Aktiivne eutanaasia on seaduslikult lubatud viies riigis. Need on [[Uruguay]], [[Belgia]], [[Holland]], [[Luksemburg]] ja Kolumbia[[Colombia]]. Teatud tingimustel on Jaapanis[[Jaapan]]is eutanaasia lubatud, kuigi seal ei ole eutanaasia kohta ühtegi seadust.

'''Belgias''' legaliseeriti eutanaasia 2002. aastal. Belgias on eutanaasiat puudutavad seadused liberaalsed -– surma abi on õigus saada -– nii lastel kui ka vaimse tervise probleemidega inimestel.

'''KolumbiasColombias''' on eutanaasia lubatud vaid vähi, AIDSi janing maksa- ningja neerupuudulikkuse käes kannatajatel.<ref name=":1" />

Abistatud enesetapp on lubatud Šveitsis[[Šveits]]is, mitmes USA osariigis<ref name=":1" />, näiteks WashingtonisWashingtoni, Oregonis,Oregoni Montanasja Montana osariigis.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://opinionfront.com/mercy-killing-facts|pealkiri=Mercy Killing Facts|väljaanne=|aeg=|vaadatud=29.10.2019}}</ref> Näiteks Soomes[[Soome]]s ja Saksamaal[[Saksamaa]]l pole abistatud enesetapp otseselt keelatud, aga arstidel pole eetiliselt lubatud abistada kellegi enesetappu.<ref name=":1" /> Soomes ja Saksamaal on võimalik saada kriminaalkaristus abivajaja ravita jätmise eest. Esimene abistatud enesetapu vastane seadus loodi 1828. aastal New Yorgis.<ref name=":0" />

20. sajandi alguses said inimesed teadlikuks abistatud tapmisest ja eutanaasiast. Samuti hakati moodustama erinevaid organisatsioone eutanaasiaga seotud murede käsitlemiseks. 1935. aastal moodustati esimene ühinfgühing eutanaasia legaliseerimiseks, Voluntary Euthanasia Legislation Society (VELS), asutajateks olid Londoni arstid.

1938. aastal asutati sarnane organisatsioon, mis oli tuntud kui National Society for the Legalization of Euthanasia (NSLE).

1980. aastal asutati eutanaasia toetamiseks World Federation of Right to Die Societies ja Hemlock Society. Hemlock Society’sSocietys on registreerinud rohkem kui 60 000 osalist.<ref name=":0" />

Surmaturism tähendab seda, et potentsiaalne patsient reisib abistatud enesetapu sooritamisessooritamiseks välismaale. Reisitakse mujale, sest enda riigis pole eutanaasia legaalne. Peamised surmaturismi sihtmärgid on Belgia ja Šveits. Šveitsi MTÜ Dignitase andmete järgi on nende käe all oma elutee lõpetanud inimesed peamiselt sakslased.<ref name=":1" />

**[[David Velleman|J. David Velleman]]. ''Against the Right to Die', ptk 3, lk 49–66. [http://books.google.ee/books?id=b6SMiDeOG_QC&pg=PA64&dq=David+Velleman&hl=et&sa=X&ei=aq9KUviGE8bN0QXkxYDYBw&redir_esc=y#v=onepage&q=David%20Velleman&f=false Google'i raamat] ''

*[[James Rachels]]. Active and Passive Euthanasia. – ''New England Journal of Medicine'', [[1975]], 292, nr 2, lk 78–80. Taastrükid: [[Ronald Munson]]. ''Intervention and Reflection: Basic Issues in Medical Ethics'', 5. trükk, Belmont: Wadsworth [[1996]], lk 171–175; [[Peter Singer]] (toim). ''Practical Ethics'', lk 29–35. Vaata [[James Rachels#Aktiivne ja passiivne eutanaasia]].