Erinevus lehekülje "Eutanaasia" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 32 baiti ,  1 aasta eest
P
resümee puudub
P
<br />{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2006}}{{keeletoimeta}}
{{See artikkel| räägib inimese halastussurmast; teiste loomade suremisabi kohta vaata artiklit [[Loomade eutanaasia]]}}
<br />{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2006}}{{keeletoimeta}}
'''Eutanaasia''' ehk '''suremisabi''' ehk '''halastussurm''' ehk '''surmaabi''' on teise inimese elu tahtlik lõpetamine selle inimese enda heaks. Tavaliselt on tegu paranemislootusteta ja piinleva haige elu lõpetamisega.<ref>"[[Meditsiinisõnastik]]" 195:2004.</ref>
 
Eutanaasia pooldajad nimetavad eutanaasiat „väärikaks surmaks“ kannatavale inimesele.<ref>{{Netiviide|autor=Wiesen, G|url=https://www.wisegeek.com/what-is-active-euthanasia.htm#|pealkiri=What is Active Euthanasia? WiseGEEK|väljaanne=|aeg=27. september 2019|vaadatud=09.10.2019}}</ref>
 
Eutanaasias kasutatakse peamiselt [[Barbituraadid|barbituraatide]] gruppi kuuluvaid ravimeid, st kesknärvisüsteemi depressante[[depressant]]e, mida manustatakse ette antud seaduste järgi.
 
<br />
 
== Ajalugu ==
Arvatakse, et eutanaasia sai alguse Vana-Kreekas ja Roomas 5. sajandil eKr. Eutanaasia sai alguse abordi tegemisest, aga see oli vastuolus Hippokratese vandega, millejärgimille järgi oli keelatud anda kellelegi surmavat ravimit, kui seda küsitakse.
 
Aasta 1870. aasta oli eutanaasia ajaskaalal väga oluline. Sel aastal soovitas [[Samuel Williams]] kasutada morfiini[[morfiin]]i ja valuvaigisteid sisaldavaid ravimeid, et abistada kiiret ja valutut surma. See tõi Ameerika Ühendriikides taas esile arutelu eutanaasia kohta. Eutanaasia ajaloos oli läbimurdeks piirata valuvaigistite kättesaadavust inimeste seas, et patsient ei saaks valuvaigistitegavaluvaigistite abil enesetappu sooritada.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://opinionfront.com/history-of-euthanasia|pealkiri=The Long History of Euthanasia Will leave You Truly Suprised|väljaanne=|aeg=|vaadatud=29.10.2019}}</ref>
 
Aasta 1940. aastal oli esimene kord, kui praktiseeriti mittevabatahtlikku eutanaasiat Saksamaal, selleks et kõrvaldada haigeid ja puudega sakslasi, kellel olid psühholoogilised probleemid. Seda tehti suletud gaasikambrites. Aastaks 1945 oli tapetud 300 000 sakslast. Hiljem kasutasid natsid sama meetodit, et kõrvaldada venelasi, juute ja mustlasi.<ref name=":0" />
 
Arutelu eutanaasia kohta jätkub siiani ja käib kindlasti veel lähiaastatel edasi. Eutanaasial on nii eelisedeeliseid kui ka puudusedpuudusi, aga pole veel selgelt selgusele jõutud, kas olla eutanaasia poolt või vastu. 60-80% lääneriikide inimestest Lääne-Riikidest on pooltpooldab abistatud enesetapuleenesetappu.<ref name=":0" />
 
== Liigitus ==
 
* '''[[Aktiivne eutanaasia]]:''' eutanaasiavorm, kus arst võtab patsiendi surma tagamisel aktiivselt osa. Surm tagatakse ravimite üleannustamise teel, aktiivne eutanaasia on valutu, see sulgeb inimese füsioloogilise süsteemi kuni inimene justkui uinub.
* '''[[Passiivne eutanaasia|Passiivne eutanaasia:]]''' eutanaasiavorm, kus patsiendi nõusolekul loobutakse surija elu kunstlikust pikendamisest, vähendades vajaduse korral valuraviga tema piinasid.
 
* '''[[Abistatud enesetapp]]:''' inimesele antakse võimalus ja vahendid, et ise kontrollitud keskkonnas enesetapp sooritada. Kindel reegel on, et patsient peab ise ravimeid manustama. <ref name=":1">{{Netiviide|autor=Maran, Kaur|url=https://heureka.postimees.ee/3895859/pohjalik-ulevaade-kus-on-surmaabi-lubatud-ja-kuidas-seda-tehakse|pealkiri=Põhjalik ülevaade: kus on surmaabi lubatud ja kuidas seda tehakse?|väljaanne=Heureka|aeg=25. jaanuar 2+19|vaadatud=09.10.2019}}</ref>
* '''[[Passiivne eutanaasia|Passiivne eutanaasia:]]''' eutanaasiavorm, kus patsiendi nõusolekul loobutakse surija elu kunstlikust pikendamisest, vähendades vajaduse korral valuraviga tema piinasid.
 
* '''[[Abistatud enesetapp]]:''' inimesele antakse võimalus ja vahendid, et ise kontrollitud keskkonnas enesetapp sooritada. Kindel reegel on, et patsient peab ise ravimeid manustama. <ref name=":1">{{Netiviide|autor=Maran, Kaur|url=https://heureka.postimees.ee/3895859/pohjalik-ulevaade-kus-on-surmaabi-lubatud-ja-kuidas-seda-tehakse|pealkiri=Põhjalik ülevaade: kus on surmaabi lubatud ja kuidas seda tehakse?|väljaanne=Heureka|aeg=25. jaanuar 2+19|vaadatud=09.10.2019}}</ref>
 
== Eutanaasia eelised ==
* Ei väärtusta inimelusid.
* Religioossed ja eetilised probleemid, st et igas usundis pole eutanaasia lubatud.
* Eutanaasia kasutamine raha säästmise eesmärgil, st et väga haigete patsientide ravikulude pealt raha säästmine.<ref name=":2" />
 
== Kus on surmaabieutanaasia lubatud? ==
Aktiivne eutanaasia on seaduslikult lubatud viies riigis. Need on [[Uruguay]], [[Belgia]], [[Holland]], [[Luksemburg]] ja Kolumbia[[Colombia]]. Teatud tingimustel on Jaapanis[[Jaapan]]is eutanaasia lubatud, kuigi seal ei ole eutanaasia kohta ühtegi seadust.
 
'''Belgias''' legaliseeriti eutanaasia 2002. aastal. Belgias on eutanaasiat puudutavad seadused liberaalsed - surma abi on õigus saada - nii lastel kui ka vaimse tervise probleemidega inimestel.
 
'''Hollandis''' legaliseeriti eutanaasia 2001. aastal. Hollandis on aktiivne eutanaasia lubatud alates 12. eluaastast.
'''Luksemburgis''' legaliseeriti eutanaasia 2008. aastal.
 
'''KolumbiasColombias''' on eutanaasia lubatud vaid vähi, AIDSi janing maksa- ningja neerupuudulikkuse käes kannatajatel.<ref name=":1" />
 
Abistatud enesetapp on lubatud Šveitsis[[Šveits]]is, mitmes USA osariigis<ref name=":1" />, näiteks WashingtonisWashingtoni, Oregonis,Oregoni Montanasja Montana osariigis.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://opinionfront.com/mercy-killing-facts|pealkiri=Mercy Killing Facts|väljaanne=|aeg=|vaadatud=29.10.2019}}</ref> Näiteks Soomes[[Soome]]s ja Saksamaal[[Saksamaa]]l pole abistatud enesetapp otseselt keelatud, aga arstidel pole eetiliselt lubatud abistada kellegi enesetappu.<ref name=":1" /> Soomes ja Saksamaal on võimalik saada kriminaalkaristus abivajaja ravita jätmise eest. Esimene abistatud enesetapu vastane seadus loodi 1828. aastal New Yorgis.<ref name=":0" />
 
== Organisatsioonid ==
20. sajandi alguses said inimesed teadlikuks abistatud tapmisest ja eutanaasiast. Samuti hakati moodustama erinevaid organisatsioone eutanaasiaga seotud murede käsitlemiseks. 1935. aastal moodustati esimene ühinfgühing eutanaasia legaliseerimiseks, Voluntary Euthanasia Legislation Society (VELS), asutajateks olid Londoni arstid.
 
1938. aastal asutati sarnane organisatsioon, mis oli tuntud kui National Society for the Legalization of Euthanasia (NSLE).
 
1980. aastal asutati eutanaasia toetamiseks World Federation of Right to Die Societies ja Hemlock Society. Hemlock Society’sSocietys on registreerinud rohkem kui 60 000 osalist.<ref name=":0" />
 
== Surmaturism ==
Surmaturism tähendab seda, et potentsiaalne patsient reisib abistatud enesetapu sooritamisessooritamiseks välismaale. Reisitakse mujale, sest enda riigis pole eutanaasia legaalne. Peamised surmaturismi sihtmärgid on Belgia ja Šveits. Šveitsi MTÜ Dignitase andmete järgi on nende käe all oma elutee lõpetanud inimesed peamiselt sakslased.<ref name=":1" />
 
==Vaata ka==
*[[Hemlock Society]]
*[[Suitsiid]]
 
== Viited ==
{{viited}}
 
==Kirjandus==
*Lynn A. Jansen. ''Death in the Clinic'', Rowman & Littlefiled Publishers INc [[1992]].
**[[David Velleman|J. David Velleman]]. ''Against the Right to Die', ptk 3, lk 49–66. [http://books.google.ee/books?id=b6SMiDeOG_QC&pg=PA64&dq=David+Velleman&hl=et&sa=X&ei=aq9KUviGE8bN0QXkxYDYBw&redir_esc=y#v=onepage&q=David%20Velleman&f=false Google'i raamat] ''
*[[Helga Kuhse]]. Euthanasia. – [[Peter Singer]]. ''[[A Companion to Ethics]]'', Blackwell [[1993]], lk 294–302.
*[[James Rachels]]. Active and Passive Euthanasia. – ''New England Journal of Medicine'', [[1975]], 292, nr 2, lk 78–80. Taastrükid: [[Ronald Munson]]. ''Intervention and Reflection: Basic Issues in Medical Ethics'', 5. trükk, Belmont: Wadsworth [[1996]], lk 171–175; [[Peter Singer]] (toim). ''Practical Ethics'', lk 29–35. Vaata [[James Rachels#Aktiivne ja passiivne eutanaasia]].
*Ian Harriss, Ethics and euthanasia: natural law philosophy and latent utilitarianism. Australian Association for Professional and Applied Ethics 12th Annual Conference, 28–30 September 2005, Adelaide.[http://w3.unisa.edu.au/hawkeinstitute/gig/aapae05/documents/harriss.pdf Veebiversioon (vaadatud 30.09.2013)<small> (inglise keeles)</small>]
*[http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=15344242&categoryID=9738762&ndate=1173926920 [[Toomas Raudam]]: Hea surma arutelu sündigu!] (Eutanaasia kui probleem). – ''Delfi'' 15. märts 2007
*[http://forte.delfi.ee/news/maa/stephen-hawking-toetab-abistatud-enesetappu-me-ei-lase-ju-loomadel-kannatada.d?id=66752951 [[Lauri Laugen]]: Stephen Hawking toetab abistatud enesetappu: me ei lase ju loomadel kannatada]. – ''Delfi'' 18. september 2013
*[https://www.err.ee/904026/margit-sutrop-eutanaasia-kui-eetiline-miinivali [[Margit Sutrop]]: Eutanaasia kui eetiline miiniväli] – ''ERR'' 25. jaanuar 2019.
 
== Viited ==
{{viited}}
 
==Välislingid==
129 088

muudatust