Redaktsioon: 3. veebruar 2020, kell 19:06 redigeeri Noralaukse (arutelu \| kaastöö) 18 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 3. veebruar 2020, kell 19:22 redigeeri eemalda Noralaukse (arutelu \| kaastöö) 18 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
3. rida: {{NPOV}} [[File:Última Cena - Da Vinci 5.jpg\|thumb\|upright=1.35\|right\|Maalil on 12 apostlit Jeesusega viimsel söömaajal. "Püha õhtusöömaaeg"- [[Leonardo da Vinci]], Milano Santa Maria delle Grazie kirik, 1495–1498]] '''Apostel''' (vanakreeka keelest ἀπόστολος ''“apostolos”'' on aramea sõna “šaliach” tõlge ja lähtub verbist ”(volitusega) läkitama”.)<ref>{{Raamatuviide\|autor=Gerhard Kroll\|pealkiri=JEESUSE JÄLGEDEL\|aasta=2002\|koht=Tartu\|kirjastus=Johannes Esto Ühing\|lehekülg=168}}</ref> Sõna tähendab “isikut, kes on saadetud” - saadikut või esindajat. Uues Testamendis on seda kasutatud peamiselt Jeesuse kaheteistkümne jüngri, Pauluse ja teiste kristlaste kohta, kes olid kaasatud kuulutustöösse. Varakristlikul 1. sajandil (apostlikul ajajärgul) on ~~stiusu~~apostel ristiusu kuulutaja ja õpetaja ning koguduste korraldaja (vaimukandja), keda oli Jeesus ise õpetanud või kes olid õpetuse saanud Jeesuse õpilastelt.<ref name=":1" /> Iga apostel on jünger, aga mitte iga jünger ei ole apostel. Apostlid kitsamas mõttes on ülestõusnu tunnistajad.<ref>{{Raamatuviide\|autor=Fritz Rienecker, Gerhard Maier\|pealkiri=SUUR PIIBLILEKSIKON\|aasta=2011\|koht=Tallinn\|kirjastus=Logos\|lehekülg=54}}</ref> Apostlite- järgsel ajastul nimetati apostliteks ka vaimukandjaid, kes rändasid kogudusest kogudusse ja kuulutasid ristiusku. Hiljem tunnustas kirik apostliteks ainult Jeesuse 12 õpilast (jüngrit) ja Pauluse. Tähtsaimad apostlid on Peetrus, Paulus, Jaakobus ja Johannes.<ref name=":1" /> == Apostlid Uues Testamendis == Uues Testamendis on apostel Kristuse täieõiguslik saadik, kellele Issand on peale Jumalariigi ja Jeesuse surnuist ülestõusmise kuulutamise usaldanud veel ühe erilise ameti. Uues Testamendis kaustatakse sõna "apostel" väga erinevate isikute kohta. ~~Uues~~ 1) Apostel kui Issanda käsualune, keda too läkitab Varakristlikul 1. sajandil (apostlikul ajajärgul) ristiusu kuulutaja ja õpetaja ning koguduste korraldaja (vaimukandja), keda oli Jeesus ise õpetanud või kes olid õpetuse saanud Jeesuse õpilastelt. 2) Apostel kui koguduse saadik 3) Apostel kui algkristluse misjonär 4) Need kaksteist, keda Jeesus apostliks nimetas 5) nimetatakse Jeesust kui Jumala saadikut maa peal apostliks ja ülempreestriks. Samas on ta ka maailmaesindaja Jumala ees. Apostlite- järgsel ajastul nimetati apostliteks ka vaimukandjaid, kes rändasid kogudusest kogudusse ja kuulutasid ristiusku. Hiljem tunnustas kirik apostliteks ainult Jeesuse 12 õpilast (jüngrit) ja Pauluse. Tähtsaimad apostlid on Peetrus, Paulus, Jaakobus ja Johannes. Uue Testamendi järgi on apostel rohkem kui tavaline õpetaja ja kuulutaja: ta on Kristuse poolt kutsutud ja seatud esindama Jumala riiki. Uues Testamendis on sõna apostel kasutatud peamiselt Jeesuse kaheteistkümne jüngri, Pauluse ja teiste kristlaste kohta, kes olid kaasatud kuulutustöösse. Jeesus valis kaksteist apostlit kaastöölisteks, jutlustajaiks ja tervekstegijaks. Pärast ülestõusmist käskis Jeesus neil minna ja kuulutada kogu maailmale, mida nad olid tema kohta teada saanud. Kui jüngrid otsisid apostlit, et asendada Juudas Iskariotti, ütles Peetrus neile, et nad peavad valima kellegi, kes oli olnud koos Jeesusega tema tegevuse algusest peale ja kes oli näinud teda pärast seda, kui ta tõusis surnuist üles. Paulus väitis, et ta on apostel, sest ta uskus, et tema kogemus Damaskuse teel polnud pelgalt nägemus, vaid kohtumine elusa Jeesusega. Jeesus oli valinud tema kui oma erilise saadiku, kelle eriülesandeks oli tema sõnumi kuulutamine paganaile üle maailma.<ref name=":1">{{Raamatuviide\|autor=THE LION\|pealkiri=PIIBLI ENTSÜKLOPEEDIA\|aasta=1996\|koht=Tallinn\|kirjastus=Eesti Raamat, Logos\|lehekülg=}}</ref>▼ 6) On olemas valeapostleid (valelikud apostlid, eksiõpetajad, keda Paulus nimetab irooniliselt "ülisuurteks" apostliteks, kes aga tegelikkuses on petised. ▲Apostlite- järgsel ajastul nimetati apostliteks ka vaimukandjaid, kes rändasid kogudusest kogudusse ja kuulutasid ristiusku. Hiljem tunnustas kirik apostliteks ainult Jeesuse 12 õpilast (jüngrit) ja Pauluse. Tähtsaimad apostlid on Peetrus, Paulus, Jaakobus ja Johannes. Uue Testamendi järgi on apostel rohkem kui tavaline õpetaja ja kuulutaja: ta on Kristuse poolt kutsutud ja seatud esindama Jumala riiki. Uues Testamendis on sõna apostel kasutatud peamiselt Jeesuse kaheteistkümne jüngri, Pauluse ja teiste kristlaste kohta, kes olid kaasatud kuulutustöösse. Jeesus valis kaksteist apostlit kaastöölisteks, jutlustajaiks ja tervekstegijaks. Pärast ülestõusmist käskis Jeesus neil minna ja kuulutada kogu maailmale, mida nad olid tema kohta teada saanud. Kui jüngrid otsisid apostlit, et asendada Juudas Iskariotti, ütles Peetrus neile, et nad peavad valima kellegi, kes oli olnud koos Jeesusega tema tegevuse algusest peale ja kes oli näinud teda pärast seda, kui ta tõusis surnuist üles. Paulus väitis, et ta on apostel, sest ta uskus, et tema kogemus Damaskuse teel polnud pelgalt nägemus, vaid kohtumine elusa Jeesusega. Jeesus oli valinud tema kui oma erilise saadiku, kelle eriülesandeks oli tema sõnumi kuulutamine paganaile üle maailma.<ref name=":1">{{Raamatuviide\|autor=THE LION\|pealkiri=PIIBLI ENTSÜKLOPEEDIA\|aasta=1996\|koht=Tallinn\|kirjastus=Eesti Raamat, Logos\|lehekülg=}}</ref> == Apostlite valimine ==

Apostel: erinevus redaktsioonide vahel