Erinevus lehekülje "Kuu" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 1 bait ,  1 aasta eest
P
Kuu pinnal [[Vesi|vett]] ei leidu, sest Päikesest lähtuv radiatsioon tekitab [[fotolüüs]]i ja vesi hajub kosmosesse. Siiski on teadlased 1960. aastatest püstitanud hüpoteese, et alaliselt Päikese eest varjus olevates kraatrites võib vett leiduda. Kasutatava vee olemasolu tõestamine või selle välistamine on [[Kosmose koloniseerimine|Kuule koloonia]] rajamisel väga oluline, sest Maalt vee Kuule transportimine on väga kallis<ref name="Water" />.
 
Kosmosesond [[Clementine]] avastas [[1994]]. aastal Kuu pinna alt veetaskud, kuid kosmosesond [[Arecibo]] hilisemad uuringud on näidanud, et jäätaskud on ilmselt kivid. [[1998]]. aastal tuvastas [[Lunar Prospector]], et Kuu poolustel leidub vesinikku. Siiski avastasid teadlased [[2008]]. aastal, et kivimid, mille tõidtõi Maale missioon [[Apollo 15]], sisaldavad ka vett.
 
2008. aastal leidis [[India]] kosmosesond [[Chandrayaan-1]] Kuu pinnalt jääd ja USA kosmoseaparaadi [[LCROSS]] maandur tuvastas alaliselt varjus olevast kraatrist vähemalt 100&nbsp;kg jääd<ref name="Significant" /><ref name="Changing" />. Hilisemal andmete uurimisel arvati, et hinnanguliselt leidis LCROSS-i maandur 155 ± 12&nbsp;kg jääd<ref name="LCROSS" />. Teadlaste edusammud pakuvad tulevastele Kuu kolonistidele vähe lohutust, sest näiteks missioonilt Apollo 17 toodud kivimist leiti vett 39 aastat hiljem ja avastus tehti kõrgtehnoloogiat kasutades<ref name="Arxitas" />.