Erinevus lehekülje "Eesti raudteetransport" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
|-
| 1870
| Paldiski-Paldiski–[[Tallinna–Narva raudtee|Tallinna-Narva-VeneTallinna–Narva–Vene piir]] ([[Balti raudtee]])
| laiarööpmeline
| 269
|-
|19. august 1924
|[[Tallinna–Pääsküla raudteeliin|Tallinna–Pääsküla raudteelõigul]] valminud [[kontaktvõrk]] pingestati alalispingele 1200 V ja teedeminister [[Karl Kark]]i osavõtul toimus esimene täispikk proovisõit [[mootorvagun]]iga M1.
|11 km
|-
|-
|30. jaanuar 1974
|algas regulaarne elektrirongide liiklus liinil [[Tallinn]]-[[Kehra]]. Valminud lõiku toideti uuest [[Raasiku]]l paiknevast veoalajaamast.
|39 km
|-
|-
|4. september 1981
|avati [[Vasalemma]]-[[Riisipere]] elektrifitseeritud raudteelõik
|14 km
|-
|8. detsember 2019
|avati [[Riisipere]]-[[Turba]] elektrifitseeritud raudteelõik
|6 km
|}
[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] otsusega 30.08.1940 anti endise [[Teedeministeerium]]i [[Raudteede Valitsus]]e varad, asjaajamine ja arhiiv üle [[Eesti NSV Raudteevalitsus]]ele.
 
[[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] ajal 1941–1944 alustas [[Eesti Raudteede Valitsus]] Saksa okupatsioonivõimude alluvuses tööd 29. augustil 1941. 26.septembril 1941 allutati kogu [[Ida-alade Riigikomissariaat|ida-aladeidaalade]] raudteevõrk Põhja Raudtee Peadirektsioonile Vilniuses (''Haupteisenbahndirektion in Wilna'') ja novembrist Põhja Raudtee Peadirektsioonile Riias. Paralleelselt tegutses ka [[Saksa Riigiraudtee]]le alluv ametkond I Raudteekäitisdirektsioon (''Eisenbahn-Betriebsdirektion 1 in Reval''), mis asus Eesti Raudteede Valitsusega samas hoones ja mille peaülesanne oli raudteede ekspluatatsiooni järelevalve, liikluslubade andmine, sõiduplaanide kooskõlastamine ja ilmselt ka koostöö koordineerimine Saksa sõjaväevõimudega. Eesti Raudteevalitsusele allusid Eesti territooriumil olevad raudteelinid ja [[Irboska|Irboska]]-[[Pihkva]] raudteeliin, ida pool Narvat allus raudtee Saksa armeele. 1. maist 1943 liideti Eesti Raudteevalitsus I Raudteekäitisdirektsiooniga ja asutuse nimetuseks sai Eesti Raudteepiirkonna Direktsioon (''Eisenbahnbezirksdirektion Estland''). Direktsioon lõpetas tegevuse 1944. aasta sügisel.
 
1944. aastal sügisel taastati [[NSV Liidu Teede Rahvakomissariaat|NSV Liidu Teede Rahvakomissariaa]]dile alluva Eesti Raudteevalitsuse tegevus. 1953. aastal moodustati juhtkonnaga Riias [[Balti Raudtee]] ja selle allüksustena [[Eesti RaudteeTallinna Raudteekond|Tallinna]], [[Eesti Raudtee Tartu Raudteekond|Tartu]] ja [[Eesti Raudtee Pärnu Raudteekond|Pärnu]] jaoskonnad. 1956. aastal loodi uuesti [[Eesti Raudteevalitsus]].
* Tallinna jaama vaksal;
* Materiaal-tehnilise varustuse osakond.
:BRERi Struktuuriüksusedstruktuuriüksused 1991. aaasta seisuga:
* [[Tallinna raudteejaam|Tallinna jaam]];
* [[Ülemiste raudteejaam|Ülemiste jaam]];
1991. aastal iseseisvus Eesti Raudtee, reisijateveoks oli kasutusel 17 [[elektrirong]]i koosseisu ja üle 20 [[diiselrong]]i.
 
15. septembril 1995 lõpetas Eesti Raudtee reisirongiliikluse [[Keila–Haapsalu raudtee]] [[Riisipere-Haapsalu raudtee|Riisipere–Haapsalu raudtee]]liinil.
 
30. jaanuaril 1996 lõpetas Eesti Raudtee reisirongiliikluse [[Pärnu–Mõisaküla raudtee]]liinil, [[Tallinna–Pärnu–Riia raudtee]]l.
29. novembril 2000 erastati Edelaraudtee AS koos Tallinnast [[Lelle raudteejaam|Lelle]]ni ja sealt Pärnusse (ja [[Mõisaküla raudteejaam|Mõisakül]]la) ja Viljandisse suunduvate raudteeharudega.
 
4. märtsist 2001 lõpetas Edelaraudtee AS reisijateveo Narva suunal, samuti [[Kagu-Eesti]]s [[Tartu–Jõgeva raudtee|Tartu–Jõgeva]] liinil ning vähendas reise [[Tallinna-Tartu raudteeliin|Tallinna-TartuTallinna–Tartu]] liinil, sest [[Teede- ja Sideministeerium]]i korraldatud reisijaveokonkurss Tallinna–Tartu ja Tallinna–Narva liinidele kukkus läbi. Teede- ja sideminister Toivo Jürgensoni korraldusel püüti raudtee reisijateveo katkemise kompenseerimiseks talvel parandada külateede olukorda [[Põlvamaa]]l, [[Võrumaa]]l ja [[Valgamaa]]l, võimaldamaks ronge asendada bussiliiklusega. Lumerikka ja tuisuse talve tõttu sai selline teedeehitus omamoodi raudteevastase tegevuse sümboliks.<ref name="Oa5Z9" /><ref name="hpaJb" />
 
2001. aasta 1. septembril taastas Edelaraudtee AS reisijateveo liinidel Tartu–Orava ja Tapa–Jõhvi.<ref name="sõiduplaan-1.09.2001" />
2008. aastal võeti üles ka Mõisaküla ja Pärnu vaheline raudteelõik.<ref name="CDQCW" />
 
27. veebruaril 2012 pikendas Edelaraudtee Tartu-KoidulaTartu–Koidula rongiliini, mis polnud toiminud üle 10 aasta, taas [[Piusa raudteejaam|Piusa]]ni.<ref name="uZalc" />
 
1. juulil 2013 alustas Elektriraudtee AS reisijatevedu uute Stadleri elektrirongidega, kokku soetati neid 18.<ref name="ERajalugu" />
Alates 1. jaanuarist 2014 võttis AS-iks Eesti Liinirongid ümber nimetatud Elektriraudtee AS [[Elron]]i kaubamärgi all reisijateveo Edelaraudteelt üle ka diiselrongidega teenindatud liinidel ja hakkas reisijaid vedama uute Stadleri diiselrongidega, kokku soetati neid 20.<ref name="ERajalugu" />
 
8. detsembril 2018 lõpetati [[Lelle-Pärnu raudtee|Lelle-PärnuLelle–Pärnu raudteeliinil]] rongiliiklus, seoses halvenenud taristu tõttu. Reisirongiliiklus asendati bussidega. Pärnusse ei saa rongiga enne aastat 2026, kuni valmib [[Rail Baltic]].
 
8. detsemberildetsembril 2019 avati [[Riisipere]]-[[Turba]] elektrifitseeritud raudteelõik. Turbani reisirongiliikluse pikendamine oli I etapp kahe etapilisest plaanist taastada rongiliiklus Riisiperest kuni [[Haapsalu|Haapsaluni]] ja sealt edasi [[Rohuküla|Rohukülani]] välja. Samuti oli selle lõigu avamine märgilise tähtsusega, sest see oli esimene suurem raudtee ehitamise ja mitte raudtee renoveerimise projekt taasiseseisvunud Eestis.
 
{| class="wikitable sortable"
128 449

muudatust