Akrüülkiud: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
6. rida:
1930. aastatel uuriti polüakrüülnitriili kasutamist sünteeskiudude toorainena ja 1941. aastal sünteesis DuPont Co esimese akrüülkiu, mille patenteeris kaubamärginimetuse Orlon all. 1942. aastal toimus polüakrüülnitriilkiu katse[[ketrus]], kuid suures kogustes ei toodetud akrüülkiudu enne 1950. aastaid. 1950. aastal tõi The Du Pont Corporation turule villasarnase akrüüli tänapäevasele tuttaval kujul.<ref>[https://evm.ee/uploads/files/Kanut/S_nteetilised%20ja%20anorgaanilised%20kiud%20_(2_).pdf D. Tuulik. Sünteetilised kiud (2). 2010]</ref>
 
Akrüülkiud kuulub enim modifitseeritud kiudude hulka. Definitsiooni kohaleltkohaselt on akrüülkiuga tegemist siis, kui see sisaldab vähemalt 85% akrüülnitriili monomeere. Kui sisaldus on väiksem, vähimalt 35%, nimetatakse kiudu modifitseeritud akrüüliks ehk modakrüüliks<ref>https://www.sciencedirect.com/topics/chemistry/acrylic-fiber</ref>.
 
2006. aastal olid akrüülkiu suurimad tootjad [[Hiina]], [[Lääne-Euroopa]] ja [[Türgi]].<ref>[https://evm.ee/uploads/files/Kanut/S_nteetilised%20ja%20anorgaanilised%20kiud%20_(2_).pdf D. Tuulik. Sünteetilised kiud (2). 2010]</ref>