Optika: erinevus redaktsioonide vahel

{{See artikkel| räägib teadusharust; Newtoni teose kohta vaata artiklit [[Optika (Newton)]]}}

'''Optika''' on [[füüsika]] haru, mis kirjeldab [[valgus]]e käitumist ja omadusi, sealjuures ka [[Aine (füüsika)|aine]] ja valguse vastastikmõju. Samuti iseloomustab see valgust avastavate või seda kasutavate instrumentide ehitust ja põhimõtteid. Enamasti käsitleb optika nii [[nähtav valgus|nähtava]], [[ultraviolettkiirgus|ultraviolett]]- kui ka [[infrapunavalgus]]e omadusi. Kuna valgus on [[elektromagnetlaine]], on tal sarnased omadused teiste elektromagnetlainetega, näiteks [[röntgenikiirgus]]e ning [[mikrolaine|mikro]]- ja [[raadiolaine]]tega.<ref name="McGrawHill" />

Suurt osa optilisi nähtusi saab seletada klassikalise käsitlusega, kuigi täpset teooriat on tihti raske praktikas rakendada. Praktilisi katseid tehes kasutatakse üldjuhul [[mudel]]eid. Üks kõige levinum neist, [[geomeetriline optika]], käsitleb valgust kiirtekimbuna, milles kiired levivad [[sirgjoon]]eliselt ja muudavad suunda ainelt peegeldudes või seda läbides. [[Füüsikaline optika]] on keerulisem mudel, mis suudab kirjeldada (erinevalt geomeetrilisest) [[difraktsioon]]i ja [[interferents]]i, võttes arvesse valguse [[laine]]lisi omadusi. Ajalooliselt eelnes geomeetriline käsitlus füüsikalisele olles vanimaks optika osaks. [[19. sajand]]i areng [[elektromagnetteooria]]s viis arusaamani, et valgus on tegelikult elektromagnetkiirgus.