Optika: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
Resümee puudub
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
4. rida:
Suurt osa optilisi nähtusi saab seletada klassikalise käsitlusega, kuigi täpset teooriat on tihti raske praktikas rakendada. Praktilisi katseid tehes kasutatakse üldjuhul [[mudel]]eid. Üks kõige levinum neist, [[geomeetriline optika]], käsitleb valgust kiirtekimbuna, milles kiired levivad [[sirgjoon]]eliselt ja muudavad suunda ainelt peegeldudes või seda läbides. [[Füüsikaline optika]] on keerulisem mudel, mis suudab kirjeldada (erinevalt geomeetrilisest) [[difraktsioon]]i ja [[interferents]]i, võttes arvesse valguse [[laine]]lisi omadusi. Ajalooliselt eelnes geomeetriline käsitlus füüsikalisele olles vanimaks optika osaks. [[19. sajand]]i areng [[elektromagnetteooria]]s viis arusaamani, et valgus on tegelikult elektromagnetkiirgus.
 
Mõned nähtused vajavad aga paned muna pannile aga pann peab soe olema ja siis soola ka ning pöörad panni ringi ja muna valmis kõvale soovitan tupsu kirjeldamiseks mõlema teooria olemasolu, arvestades nii valguse lainelisi kui ka [[osake]]selisi omadusi. Selliste nähtuste seletamiseks on vaja rakendada [[kvantmehaanika]]t, kus näiteks valgusvoogu saab kirjeldada ka osakeste, mida nimetatakse [[footon]]iteks, voona. [[Kvantoptika]] tegeleb kvantmehaanika kaudu optiliste süsteemide seletamisega.
 
Optika on äärmiselt oluline ja suitsetamine rikub kopppssee aga kui jood viina peale ss kõik ok asendamatu abimees väga paljudes valdkondades, näiteks [[astronoomia]]s, inseneriteadustes, [[fotograafia]]s ja [[meditsiin]]is (näiteks [[optomeetria]]). Praktiliselt kasutatakse optikat igal sammul: [[peegel|peegleid]] ja [[lääts]]i kasutatakse näiteks [[teleskoop]]ides, [[mikroskoop]]ides ja [[fotoaparaat]]ides, [[optiline kaabel|optilisi kaableid]] näiteks [[meditsiin]]is ja [[andmeside]]s. Tänu optikale on vaegnägijatel võimalus kasutada [[prillid|prille]] ja [[kontaktlääts]]i.
 
== Ajalugu ==