|
'''MasinMassin''' (ladina ''machina'', vanakreeka ''mēchanḗ'') on [[mehaanika|mehaanilist]] liikumist rakendav [[seade]], mis muundab energiat, tööobjekte või informatsiooni, et inimese kehalist või vaimset tööd asendada või kergendada.<ref>Eesti Entsüklopeedia, 6.kd, 1992, lk 200</ref>
==Liigitus==
Kasutusotstarbe järgi jaotatakse masinadmassinad energiamasinateksenergiamassinateks, töömasinatekstöömassinateks ja infomasinateksinfomassinateks.
===EnergiamasinadEnergiamassinad===
EnergiamasinaidEnergiamassinaid liigitatakse energia muundamise suuna järgi [[jõumasin|jõumassin]]ateks (annavad mehaanilist energiat) ja muundamismasinateksmuundamismassinateks (muundavad mehaanilist energiat teist liiki energiaks, näiteks [[elektrigeneraator]]).
'''[[Jõumasin|Jõumassin]]ad''' muundavad mingit liiki energiat töö- või muundamismasinatemuundamismassinate käitamiseks sobivaks mehaaniliseks liikumiseks. JõumasinadJõumassinad jagunevad omakorda primaarseteks jõumasinateksjõumassinateks (muundavad vahetult looduslikke energiavorme, näiteks [[tuulemootor]], [[hüdroturbiin]]) ja sekundaarseteks jõumasinateksjõumassinateks (kasutavad muundamismasinastmuundamismassinast saadavat energiat, näiteks [[elektrimootor]]).
{{vaata|Jõumasin}}
===TöömasinadTöömassinad===
'''[[Töömasin|Töömassin]]ad''' jagunevad tehnoloogiamasinatekstehnoloogiamassinateks ja teisaldusmasinateksteisaldusmassinateks.
*[[Tehnoloogiline masin|TehnoloogiamasinadTehnoloogiamassinad]] muundavad tööobjektide kuju, omadusi või olekut; niisugusteks masinateksmassinateks on näiteks [[metallilõikepink]], [[kudumismasin|kudumismassin]], [[teemasin|teemassin]], [[põllutöömasin|põllutöömassin]].
*[[Transpordimasin|TeisaldusmasinadTeisaldusmassinad]] on näiteks mitmesugused mullatöömasinadmullatöömassinad, [[transportöör]]id, [[kraana]]d jm.
===InfomasinadInfomassinad===
'''InfomasinadInfomassinad''' teisendavad informatsiooni selle kasutamiseks sobivasse vormi, näiteks [[kirjutusmasin|kirjutusmassin]], [[trükimasin|trükimassin]], [[printer]], [[plotter]], tehnoloogiaprotsessi [[kontroll- ja juhtimismasin|kontroll- ja juhtimismassin]].
==Koostisosad==
Tänapäeva masinadmassinad kujutavad endast [[mehhatroonika]][[süsteem]]e, kus [[mehaanika (tehnika)|mehaanilised]], [[elektroonika|elektroonilised]] ja [[infotehnoloogia|infotehnoloogilised]] [[allsüsteem]]id tagavad tervikliku [[tööprotsess]]i.
Masinatemassinate olulisteks koostisosadeks on [[mehhanism]]id, mis muudavad üht liiki [[liikumine|liikumist]] teiseks. Mehhanism koosneb [[detail (masinaehitus)|detailidest]], mis on ühendatud [[koost]]udeks.
Detail on masinamassina niisugune osa, mille valmistamine ei nõua [[koostamine|koostamis]]operatsioone.
Geomeetrilise konstruktsiooni poolest võivad detailid olla lihtsad ([[mutter]], [[liist]] jne) või keerulised ([[väntvõll]], [[tööpingi kere]]).
[[Koost]] ehk sõlm on [[toode]], mille elemendid on omavahel ühendatud [[neetliide|neetliite]], [[keevisliide|keevisliite]], [[keermesliide|keermesliite]], [[liimliide|liimliite]] vms teel.
[[Masinaelement|Masinaelemendidmassinaelemendid]] on masinatemassinate koostisosad (detailid) ja nende lihtsamad koostud.
==Arengulugu==
Inimkonna vanemaid masinaidmassinaid, kus esines töövõlli [[pöörlemisliikumine]], paindelemendiga ja [[vibupingutus]]ega [[hõõrdülekanne]], kus puututi esmakordselt kokku [[laager|laagrite]], nende [[kulumine|kulumise]], [[Masinaelement|elementide]] [[tugevus]]e, [[jäikus]]e jms. probleemidega, oli ligi 6000 aastat tagasi leiutatud ürgne [[vibupuur]].
4000 aastat tagasi leiutati [[ratas]] ja [[lohisti]] asemele tuli [[käru]]. [[Kaevupöör]], [[pottsepakeder]], [[käsikivi]] ja [[plokiratas]] näitasid, et [[inimene]] eelistas oma [[mehhanism]]ides pöörlemisliikumist.
metall[[tapp (masinaehitus)|tapp]]e, [[hammasratas|hammasrattaid]], [[vänt]]i, [[võll]]e, liit[[plokk]]e. [[Archimedes]] (287–212 eKr) kirjeldas tigukonveierit, millega tõsteti vett; [[Vitruvius]] (1. saj eKr) aga samaks otstarbeks kasutatavat koppkonteinerit.
[[Renessans]]iaja kirjanduses kohtab [[köisülekanne|köis]]- ja [[rihmülekanne|rihmülekandeid]], [[keere|keermeid]], [[sidur]]eid. [[Leonardo da Vinci]] (1452‒1519) joonistas ristuvate telgedega [[hammasratas|kruvihammasrattaid]], [[veerelaager|veerelaagreid]], [[kett]]e jpm. [[Aurumasin|Aurumassin]]a leiutamine 18. sajandi lõpus viis masinatemassinate tootmisele masinatemassinate abil. [[Tööpink]]e käitati esialgu pikkade laealuste võllide ja [[lamerihmülekanne]]te kaudu. Puitelemendid asendusid metalliga.
Kui vesiratta võis omal ajal ka silma järgi valmis teha siis masinamassina ja selle elementide konstrueerimiskunst tekkis Boulton-Watti aurumasinateaurumassinate tehases, kus [[James Watt]] alustas täpsete jooniste tegemist 1788. aastal. [[Tehnoloog]]id eraldusid [[konstruktor]]itest ja [[joonis]]ed muutusid tootmise põhi[[dokument]]ideks 19. sajandi teisel poolel. 19. sajandi 70ndail arendati jalgratta leiutamise käigus välja [[veerelaager|veerelaagrid]] ja [[kettülekanne]]. Eelmise sajandi alguskümnendeil alanud autode suurtootmine, eriti [[Henry Ford]]i konveiertootmine, rajas masstöö [[traditsioon]]id ja vastava konstrueerimisstiili. [[Ford T|T-mudelit]] toodeti aastatel 1908‒1927 lihtsatest töökindlatest detailidest üle 15 miljoni eksemplari. Seejuures värviti kered hulk aastaid ainult mustaks. Selle arvu ületas alles Volkswageni "põrnikas" 1972. aastal. Põrnika puhul jõuti osaliselt masinatemassinate koostamiseni masinatemassinate abil. Sajandivahetuse [[neetliide]] asendus enamasti [[keevisliide|keevisliitega]] ja näiteks autode puhul automatiseeritud [[punktkeevitus]]ega.
==Vaata ka==
*[[aparaat]]
*[[liited masinates|liited massinates]]
*[[masinaehitus|massinaehitus]]
*[[masinaehituse mõisteid|massinaehituse mõisteid]]
*[[ülekanded masinates|ülekanded massinates]]
==Viited==
| 