Erinevus lehekülje "Saverio Mercadante" redaktsioonide vahel

'''Giuseppe Saverio Raffaele Mercadante''' ([[17. september]] [[1795]] [[Altamura]] – [[17. detsember]] [[1870]] [[Napoli]]) oli itaalia ''[[bel canto]]'' koolkonna väljapaistev [[helilooja]]. Tema kui abieluvälise lapse täpne sünniaeg pole teada, selleks on märgitud ristimise kuupäev. Ta komponeeris aastatel1819.–1866. 1819–1866aastal 58 ooperit, millest valdav osa pole pärast esmaettekannet esitamist leidnud. Vahetult pärast [[Gioachino Rossini|Rossini]], [[Vincenzo Bellini|Bellini]] ja [[Gaetano Donizetti|Donizetti]] ajastut oli ta siiski kuni [[Giuseppe Verdi|Verdi]] esilekerkimiseni (kelle varasemat loomingut oluliselt mõjutas) tähtsaim Itaalia ooperihelilooja.

Õppis Napoli konservatooriumis Giovanni Furno ja Giacomo Tritto juhendamisel [[flööt]]i ja [[viiul]]it ning 1816–1820 helilooja [[Niccolò Zingarelli]] juhendamisel kompositsiooni. Oli viimase lemmikõpilane. Õpingute ajal pälvis ta Rossini tähelepanu, kelle innustusel kirjutas 1819 esimese ooperi "L'apoteosi d'Ercole" ("Heraklese apoteoos"), mis võeti hästi vastu. Enne seda oli aga huvitunud üksnes instrumentaal- ja orkestrimuusika komponeerimisest. Rossini mõjutused on tema paljudes ooperites selgelt märgata. 1821. aastal loodud seitsmenda ooperiga "Elisa e Claudio" saabus suur edu. Üritas selle teosega läbi murda [[Viini Setsessioon|Viinis]], kuid see ei õnnestunud. Viljaka loojana komponeeriskirjutas ta katkematultjärjepidevalt 2–3 ooperit aastas. Neid kandsid ette [[Rooma]], [[Veneetsia]], [[Torino]], [[Madrid]]i, [[Pariis]]i ja [[Milano]] teatrid.

Elas 1827–1831 [[Lissabon]]is ja [[Cadiz]]is, kus kirjutas oopereid kohalikele teatritele. Pöördunud tagasi Itaaliasse, järgnes 1832. aastal triumf ooperiga "I normanni a Parigi" ("Normannid Pariisis"). Oli kuni 37. eluaastani veendunud vanapoiss, kuid siis abiellus ühe [[Genova]] lesega ning lapsendas tolle tütre ja kaks poega. Sai 1833. aastal Novara katedraali kapellmeistri ametikoha, kus järgmise seitsme aasta jooksul kirjutas arvukalt vaimulikku muusikat. Rossini kutsus ta 1835. aastal komponeerima Pariisi Théâtre Italieni jaoks, kuid "I brigandi" ("Röövlid") läbimurret ei taganud. Jäi Pariisis oma ooperitega Meyerbeeri varju. 1837. aastal esietendus Milano [[La Scala]]s meistriteoseks tituleeritud ja hiljem aegade proovile vastu pannud "Il giuramento" ("Vanne"). Selleks ajaks oli Rossini tagasi tõmbunud, Bellini surnud ning Donizetti komponeeriskirjutas muusikat vaid Pariisi ja Viini teatritele. Mercadante võttis Itaalia ooperiühiskonnas sisse konkurentsitu valitseja positsiooni. 1840. aastal määrati ta Napoli konservatooriumi direktoriks. Vaatamata suurele organisatsioonilisele ja pedagoogilisele töökoormusele suutis ikkagi komponeeridaluua 1–2 ooperit aastas. Arendas neis edasi Rossini stiilis lüürilist melodraamat.

1840. aastate alguses hakkas õnnetuse tagajärjel järsult vähenema Mercadante ühe silma nägemisvõime. Verdi jõuline esilekerkimine muutis järsult Itaalia ooperiturgu. Mercadante teosed ei pakkunud enam huvi. See tegi ta kadedaks ning innustas käivitama Verdi-vastaseid intriige. Kuid Verdi ei pööranud nendele erilist tähelepanu ning andis talle kõik andeks. Mercadante pidi edaspidi leppima sellega, et vaid Napoli teatrid olid tema loomingust huvitatud. Neile kirjutatud hilisemad teosed ei paistnud aga enam silma erilise kvaliteedi ja originaalsuse poolest. Mercadante aeg oli möödas. Kuid seda aega oli ta kasutanud ka majanduslikus mõttes efektiivselt. Mitme aastakümne jooksul oli ta etendanud väga tähtsat osa itaaliaItaalia ooperi arengus, rikastades orkestreerimise tavasid ning moderniseerides ooperi ülesehituse klassikalist vormi. 1859. aastal kirjutas [[Cammarano]] libretole viimase, järjekorras 58. ooperi "L'orfano di Brono" ("Brono orb"), kuid see jäi ka Napoli teatrite huvi puudumise tõttu esitamata. 1862. aasta keskel oli helilooja juba mõlemast silmast täiesti pime ning võimetu ise midagi paberile panema. Kasutas õpilaste abi, kes kirjutasid üles rea orkestripalu, nende hulgas ka Rossini kodukohta Pesarosse paigutatud ausamba avamise puhuks kirjutatud hümni ja ooperi "Virginia" (1866) uue redaktsiooni, mille tsensor varem oli poliitilistel põhjustel ära keelanud. See ooper jäigi maestro viimaseks publiku hulgas menukaks teoseks. Oli surres kõrgelt austatud ja lugupeetud. Lisaks ooperitele komponeeris muusika neljale balletile, hulgaliselt [[kammermuusika]]t, 21 missat ning rohkesti vaimulikku muusikat, teoseid [[viiul]]ile ja [[klaver]]ile ning sadu laule. Tema sulest pärineb ka Donizetti, Bellini, [[Pacini]] ja [[Rossi]] matustel esitatud muusika. Pärast Mercadante surma vajusid peagi tema ooperid ligi sajandiks täielikku unustusse. Nende taasavastamine algas 1970, kui tähistati helilooja 100. surma-aastapäeva. Seejärel on tema meloodilised oopused, eriti "Il giuramento", "Orazi e Curiazi", "Il bravo" ("Hea mees") ja "Zaira", olnud ka väljaspool Itaaliat teatrite mängukavas.