Valaste juga: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Korrastasin skripti abil viiteid |
PResümee puudub |
||
32. rida:
<gallery>
</gallery>
59. rida:
<gallery>
</gallery>
==Maapinna kihistus==
[[Pilt:Valaste falls 5.jpg|pisi|püsti|Vaade joale umbes 50 meetri kauguselt]]
Vaateplatvormilt on suvel hea jälgida paljanduvaid geoloogilisi kihistusi. Valaste joaastangus paljanduv maapõue läbilõige algab ligi 2 m paksuse pinnakatte kihiga<ref name="PbygT" /> – [[moreen]]i ja merelise klibuga. Moreeni olemasolu viitab sellele, et
Pinnakattele järgneb enam kui 13 m paksune lasund [[kesk-ordoviitsium]]i [[lubjakivi|lubjakive]]. Selle ülaosas on 3,5 m hallikat, rauda sisaldavat lubjakivi ([[Aseri lade]]). Järgneb 6,5 m [[Kunda lade]]messe kuuluvaid lubjakive, mis sisaldavad hulgaliselt [[peajalgne|peajalgsete]] (nautiloiidide) [[kivistis]]i ja 2,5 m [[glaukoniit]]i sisaldavat lubjakivi ([[Volhovi lade]]) ning 0,6 m samalaadset glaukoniiti sisaldavat kirjuvärvilist lubjakivi ([[Billingeni lade]]me [[Päite kihistik]]). Nende all järgnevad juba tunduvalt pehmemad, alam-ordoviitsiumisse kuuluvad kivimid: [[Hunnebergi lade]]me [[Leetse kihistu]] roheline glaukoniitliivakivi (1,3 m), [[Varangu lade]]me [[Türisalu kihistu]] tumepruun [[diktüoneemakilt]] (2 m) ja [[Pakerordi lade]]me [[Kallavere kihistu]] [[oobolusliivakivi]] ehk [[fosforiit]] (3,5 m).
81. rida:
<gallery>
Fail:Valaste juga.jpg|Valaste juga
Fail:Valaste 2.JPG|Valaste juga 2008 talvel
Fail:Valaste 7.JPG|Valaste 2008 talvel
Fail:Valaste 3.JPG|Valaste juga 2008 talvel
</gallery>
|