Eesti esiajalugu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P →Keel |
P →Keeled |
||
230. rida:
[[Kammkeraamika teooria]] kohaselt märkis tüüpilise kammkeraamika kultuuri levik [[soomeugrilased|soomeugrilaste]] või täpsemalt varaste [[läänemeresoomlased|läänemeresoomlaste]] rännet Läänemere äärde, kus assimileeriti seal varem elanud tundmatut keelt kõnelenud rahvastik. Teooria lähtekohaks oli arusaam, et alates kammkeraamika kultuuri perioodist on selle piirkonna arheoloogilises aineses näha ilma oluliste katkestusteta arengut kuni ajaloolisest ajast tuntud [[soomeugri keeled|soomeugri keeli]] kõnelenud rahvasteni. Nöörkeraamika kultuuriga arvati Baltikumi läänemeresoomlaste sekka saabuvat [[indoeurooplased|indoeurooplasi]] või [[baltlased|baltlasi]]. Daugava jõest põhja pool jäid nad arvulisse vähemusee ja sulandusid aegamisi läänemeresoomlastesse. Alates 1990. aastatest on idee soomeugrikeelsest kammkeraamika kultuuri rahvastikust toetust kaotanud, kuna [[keeleteadus]]likult on soomeugri keelte hargnemine paigutatud märksa hilisemasse aega kui kammkeraamika levik ning arheloogilise kultuuri samastamist teatud keelega ja asustuse järjepidevuse tõlgendamist keelelise järjepidevusena peetakse alusetuks eelduseks. Lisaks on asustuse arengus hakatud nägema järjepidevust lausa alates jääajajärgsetest esmaasukatest või vastupidi, asustuse katkestust pärast kammkeraamika kultuuriperioodi.<ref>Valter Lang 2018: lk 33–118</ref><ref name=Lang2014>Valter Lang (2014). [http://www.vikerkaar.ee/archives/936 Eestlaste juured Eestimaal]. ''[[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]]'', 2014, nr 7–8, lk 78–92</ref>
[[Petri Kallio]] on uue mõttena välja pakkunud, et kammkeraamika kultuuriga levis [[Volga]]-[[Oka]] regioonist Läänemere äärde [[eeluurali keel]]. Tema hinnangul sobib see kokku asjaoluga, et kunagisel kammkeraamika alal hiljem kõneldud [[uurali keeled|Uurali keeltes]] on [[Substraat (lingvistika)|substraadi]] tuvastamine keeruline – eeluurali keelest lähtunud keelekujude substraat olekski Uurali keeltele sarnane ja raskesti eristatav. Väljaspool kammkeraamika ala kõneldavates Uurali keeltes (nagu [[saami keeled|saami]]) on mitteuuralipärane substraat aga selgelt identifitseeritav.<ref>[[Petri Kallio]] (2015). [https://www.academia.edu/20252178/The_Language_Contact_Situation_in_Prehistoric_Northeastern_Europe The Language Contact Situation in Prehistoric Northeastern Europe]. Kogumikus: [[Robert Mailhammer]], [[Theo Vennemann]] gen. Nierfeld, [[Birgit Anette Olsen]] (toim.), The Linguistic Roots of Europe: Origin and Development of European Languages. Lk 82–83</ref> [[Valter Lang]]i meelest aga ei saa läänemeresoome keeltes märkimisväärse substraadi olemasolu eeldadagi, kuna nende kujunemine toimus väga hõreda varasema asustusega piirkonnas, ja ta piirdub nentimisega, et kammkeraamika kultuuris räägiti tundmatut keelt.<ref>Valter Lang 2018, lk 198–199, 309</ref> [[Jaakko Häkkinen]]i hinnangul ei kõneldud eeluurali keelt sel ajal üldse Volga piirkonnas, vaid [[Uuralid|Uuralitest]] kaugel ida pool, [[Jenissei]] ja [[Leena]] veelahkme ning [[Mongoolia]] lähedal, oletuslikult kusagil [[Sajaanid]]e piirkonnas, ja seda võib-olla veel 3000 a eKr.<ref>[[Jaakko Häkkinen]] (2012) [http://www.sgr.fi/sust/sust264/sust264_hakkinenj.pdf Early contacts between Uralic and Yukaghir]. ''Suomalais-Ugrilaisen Seuran Toimituksia'' − ''Mémoires de la Société Finno-Ougrienne 264''. Lk 99</ref>
Nöörkeraamika kultuuri puhul ei peeta enam võimalikuks selle sidumist [[balti keeled|balti keeltega]], mis polnud sel ajal veel eristunud, vaid [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keelte]] vanema vormi – [[loode-indoeuroopa keel|loode-indoeuroopa]] keelekujuga. Pole selge, kui kauaks nöörkeraamika kultuuri indoeuroopa keel ja kammkeraamika kultuuri keel Eesti piirkonnas püsima jäid ja kui laialt levisid. Petri Kallio hinnangul võisid mõlemad püsida kuni pronksiajani. Valter Langi arvates kasutasid erinevad nöörkeraamika kultuuri rühmad indoeuroopa keelt kindlasti küll omavahelises suhtluses ''[[lingua franca]]na'', kuid arvestades asjaolu, et nöörkeraamika kultuuri ekspansioon paistab olevat toimunut ennekõike meeste rändena, siis jäi keele levik tema meelest piiratuks ja nad võisid isegi juba paari põlvkonna jooksul keeleliselt assimileeruda.<ref>Valter Lang 2018, lk 57, 197–199, 309</ref>
| |||