Eesti esiajalugu: erinevus redaktsioonide vahel

Arvatavasti Śvidry kultuuri baasilt kujunes välja keskmise kiviaja kultuur, mida on tuntud [[Kunda kultuur]]ina ja mis hõlmas kõiki Baltimaid, Põhja-[[Valgevene]]t, Kirde-Poolat, Loode-[[Venemaa]]d, [[Karjala]]t ja [[Soome]]t. Ühe seletuse kohaselt kujunes see välja Lõuna-Leedus ja Kirde-Poolas, jõudes sealt Läti ja Eesti alale koos uusasukate saabumisega. Teise versiooni järgi tekkis Kunda kultuur laiemal alal, mis hõlmas ka Eestit.<ref name=Kriiska45 /> Uuemas arheoloogilises käsitluses piirkonna kogu mesoliitilist ajajärku enam Kunda kultuuriks ei nimetata, vaid Eestis räägitakse selle raames Pulli (9600–8500 eKr), Kunda (8500–7000 ekr), Sindi-Lodja (7000–5200 ekr) ja [[Narva kultuur|Narva etapist]] (5200–3900 eKr).<ref>[[Aivar Kriiska]] (2017). Püügimajanduslik kiviaeg Eesti alal. Peatükk raamatus: ''Eesti ajalugu'', toimetaja [[Ursula Vent]]. [[Avita]] kirjastus. Lk 10–11</ref> Eesti alale jõudnud inimesed säilitasid mõnesaja aasta jooksul tihedad sidemed rände lähtealade inimestega, mida näitavadnäitab kivi- ja luutöötlemise tehnikate ning esemete sarnasus.<ref name=Kriiska45 /><ref name=Kriiska9>Aivar Kriiska 2017, lk 9</ref> Peagi aga Ida- ja Põhja-Euroopa laiaulatuslik sotsiaalvõrgustik lagunes ning kujunesid eriilmelised kultuuripiirkonnad. Kasvanud rahvaarvu tõttu said kogukondade säilimiseks vajalikud abieluvõrgustikud kujuneda ka märksa väiksematel territooriumitel. Tööriistu hakati valmistama peaaegu ainult kohalikust materjalist.<ref name=Kriiska9 />