Jaak Madison: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→Välislingid: Jaak Madisoni koduleht |
PResümee puudub |
||
67. rida:
Jaak Madison õppis [[Albu Põhikool]]is ja [[Noarootsi Gümnaasium]]is, 10. klassi järel vahetusõpilasena [[Soome]]s [[Hanko]] rahvaülikoolis (soome ''Hangon Suomalainen kansalaisopisto'') ning edasi [[Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium]]is. Gümnaasiumiõpingute kõrvalt õppis ta [[Tallinna Teeninduskool]]is kelneriks ning töötas [[Tallink]]i ja [[Silja Line]]'i kaubamärgi all sõitvatel reisilaevadel promootorina (kaupluse müügiedendajana). Veel on Madison töötanud reisilaevadel [[Baltic Queen]] ja Romantika infotöötajana.<ref name="valitud" />
Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Madison 2011. aastal [[Tallinna Majanduskool]]i turunduse erialale, mis jäi lõpetamata.{{lisa viide}} 2015. aasta algul õppis Jaak Madison [[Tallinna Ülikool]]is riigiteadusi, kuid ei lõpetanud.<ref name="pesamuna" /> 2016. aastal õppis Jaak Madison Tallinna Tehnikaülikoolis väikeettevõtluse erialal ja ei lõpetanud. 2018. aastal asus Jaak Madison õppima rahvusvahelisi suhteid Euroakadeemias,
==Poliitiline tegevus==
93. rida:
=== Eesti Tare renoveerimine Krimmis ===
Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamiseks algatas Madison 2018. aastal annetuskampaania, mille eesmärk oli taastada [[Krimmi poolsaar|Krimmi]] põhjaosas Krasnodarka külas asuv Eesti Tare, mis oli Krimmi eestlastele kooskäimiskohaks ning milles on tegutsenud ka laulu- ja tantsuansambel
Oma isiklikku raha annetanud ning ühisrahastusplatvormi [[Hooandja]] abil raha kogunud Madison sai kokku 4000 eurot, mille abil vahetati välja Eesti Tare katus, parandati elektrisüsteemi ja välisfassaadi<ref name=":1" />. Eesti Tare taasavati Eesti kultuuripäeval, 2019. aasta 22. septembril<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://kultuuriseltsid.ee/videod/2019/eesti-tare/|pealkiri=Eesti Tare|väljaanne=Kultuuriseltsid|aeg=26.09.2019|vaadatud=16.11.2019}}</ref>.
110. rida:
=== Piirileping ja välispoliitika ===
Madison on läbi aastate olnud seisukohal, et Eesti peab allkirja Eesti ja Venemaa vaheliselt piirilepingult tagasi võtma ja alustama uusi kõnelusi Tartu rahulepingu alusel, kuna praeguse piirilepinguga kaotaks Eesti 5,2% oma Tartu rahulepingu järgsest
Kaitse- ja julgeolekupoliitilises koostöös on Madison seisukohal, et Eesti ei saa jääda lootma Venemaaga flirtivale Prantsusmaale või Saksamaale, vaid tuleks eeskätt teha koostööd teiste Balti riikide, Poola, Ungari, Ameerika Ühendriikide<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://uueduudised.ee/uudis/eesti/jaak-madison-euroopa-liit-tuleb-juhtida-tagasi-oma-latete-juurde-milleks-on-iseseisvate-rahvusriikide-koostoouhendus/|pealkiri=Jaak Madison: Euroopa Liit tuleb juhtida tagasi oma lätete juurde, milleks on iseseisvate rahvusriikide koostööühendus|väljaanne=Uued Uudised|aeg=14.01.2019|vaadatud=21.11.2019}}</ref> ja Soomega<ref>{{Netiviide|autor=Jaak Madison|url=https://arvamus.postimees.ee/6767152/jaak-madison-eesti-eesmark-peab-olema-soome-algatatud-skandinaavia-kaitsekoostooga-liitumine|pealkiri=Jaak Madison: Eesti eesmärk peab olema Soome algatatud Skandinaavia kaitsekoostööga liitumine|väljaanne=Postimees|aeg=2. september 2019|vaadatud=21.11.2019}}</ref>.
117. rida:
=== Immigratsioon ja kodakondsus ===
Madison usub, et kuigi massiimmigratsioon Eestit veel ei puuduta, siis
2019. aasta jaanuaris ütles Madison, et madal sisserännukvoot (1300 inimest aastas) ei ole probleem, sest Euroopa Liidus on vaba tööjõu liikumine ning sisserännukvooti soovitakse suurendada odava tööjõu nimel, mis madaldab kohalike palkasid. Madisonil ei ole midagi kolmekordset keskmist palka teeniva võõrtööjõu vastu.<ref>{{Netiviide|autor=Raimo Poom|url=https://www.delfi.ee/news/rk2019/tagatuba/tagatoa-randesaade-madison-laseks-suure-palgaga-tootajad-sisserannu-kvoodita-eestisse-kaljulaid-kusib-mis-saab-neist-kriisi-korral?id=84994813|pealkiri=Tagatoa rändesaade {{!}} Madison laseks suure palgaga töötajad sisserännu kvoodita Eestisse. Kaljulaid küsib: mis saab neist kriisi korral?|väljaanne=delfi.ee|aeg=11.01.2019|vaadatud=21.11.2019}}</ref>
|