Taekwondo: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
11. rida:
Nagu teistelgi rakendusspordialadel oli ka ''taekwondo'' tekkimise põhjuseks sõdurite sõjalise väljaõppe vajalikkus. Evolutsiooni tulemusena on erinevatel rahvustel aegamööda moodustunud oma rahvuslikud võitluskunstide liigid. ''Taekwondo'', üks paljudest võitluskunsti liikidest, sisaldab umbes 3000 võtet. ''Taekwondo''le on iseloomulik omadus, et 70% tehnikast sooritatakse jalgadega, millest paljud on hüppetehnikad. Muinasajal oli ''taekwondo'' ülesandeks ratsaniku sadulast maha löömine. Sõnaliselt tähendab ''tae'' jalga (ehk kõrget jalatehnikat), ''kwon'' kätt ja ''do'' teed (ehk meisterlikkuse saavutamist).
Erinevate allikate andmetel on Korea võitluskunstide ajalugu umbes kahe aastatuhande vanune. Muistsetes käsikirjades mainitakse e.m.a. Koreas eksisteerivatest käsitsivõitlussüsteemidest ja erinenavatest võitlusmeetoditest. Kogure dünastia (137.a eKr) kuninglikel hauamonumentidel olid kujutatud sõdalased, sooritamas võtteid ''taekwondo''le iseloomulikes asendites. Korea poolsaare Silla feodaalriigis asutati VII sajandil
Suurima panuse Korea võitluskunstide arendamisse andsid sellised koolid nagu: meister Hwan Ki “Moodukwan”, meistrite Chun ja Jun Kvebench’ide “Junmu kwan”, meister Li Van Kuk’i “Jido kwan” ja meister Ro Ben Jik’i “Sigmu kwan”. Kooli “Moodukwan” initsiatiivil organiseeriti aastal 1953 Korea Tengsudo Liit. 1955. aastal jätkati seda protsessi laiemalt, mille tulemusel tekkis süstematiseeritud uus kaasaegne Korea võitluskunstide liik, mis kandis ''taekwondo'' nimetust. Nime pakkus Lõuna-Korea endine kindral Choi Hong Hi. Lõuna-Koreas oli loodud Kukkiwoni keskus nii Lõuna-Korea kui ka teiste riikide instruktorite ja sportlaste ettevalmistamiseks. ''Taekwondo'' abiga hakkasid juhtivad meistrid looma inimese kasvatamise süsteemi.
|