Harilik käokuld: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
KrattBot (arutelu | kaastöö)
P lisan Elurikkuse malli
Whisfel (arutelu | kaastöö)
keeletoimetus
1. rida:
{{See Artikkel| liigist| Perekonna| Käokuld (perekond)}}
 
{{keeletoimeta}}
 
{{Taksonitabel
19. rida ⟶ 17. rida:
|levikukaart=
}}
'''Harilik käokuld''' (''Helichrysum arenarium'') on [[korvõielised|korvõieliste]] sugukonda kuuluv taimeliik. KasutatakseSeda kasutatakse nii ravimtaimena[[Ravimtaimed|ravim]]- kui ka kaunistuselemendina[[Ilutaim|ilutaimena]]. KasvabHarilik käokuld kasvab looduslikult [[Euroopa|Euroopas]] ja [[Kesk-Aasia|Kesk-Aasias]].
 
== VälimusKirjeldus ==
'''Vars'''Taime vars on püstine, kaobarkaltoksine, kõrgusegakasvab 30–40 cm pikkuseks, [[Monopodiaalne hargnemine|monopodiaalne]] (kasvamistkasvab jätkab kavarre peaharu, mis omakorda annab külgharusid, miskuid need ei peaks kasvama kõrgemalekõrgemaks kui peaharu), rohkelt lehistunud. MoodustabKäokuld moodustab kasvukohas tiheda taimkatte. <ref name=":0" /><ref name=":1" />
 
'''Juurikas'''[[Juur]] on lühike, puitunud, jämedus onläbimõõduga 5–7 mm (kuni 15 mm). <ref name=":0" />
 
'''[[Leht|Lehed''']] on [[Terve leheserv|terveservalised]], lamedad,mõlemal kaheltpoolel pooltkaetud valgeviljadvalge villaga, vanemas eas enam-vähem paljad;. põhimisedAlumised lehed äraspidisüstjadon võipigem lineaalsüstjad,[[Elliptiline torkavadleht|elliptilised]], sõõrjaspaiknevad alusega[[Lehekodarik|kodarikuna]] ja kinnituvad [[Leheroots|rootsudele]], raagus.varrelehed [[Lineaalne leht|lineaal]][[Süstjas leht|süstjad]] ja rootsudeta.<ref name=":0" /><ref name=":1" />
 
'''[[Õis|Õied''']] on kuldkollased, korvõisikud ümmargused, läbimõõduga 6–7 mm, pikka kasvu ja umbesasetsevad niisama[[Kännas|kännasjalt]] avarad[[Pööris|pööristes]], tavaliseltmille moodustavadläbimõõt varreon alguses6–7 kändamm. Servmised keelõied[[Katteleht|Kattelehed]] on puudu; kattelehed munakujulisedmunajad või piklikud, nahkjad, asetsevad väga hajusalt, värvuselt kollakad või pruunid. Õitseaeg onkestab juulist septembrini.<ref name=":2">''J. Tammeorg, O. Kook, G. Vilbaste "Eesti NSV ravimtaimed" (3., parandatud trükk), Tallinn 1973''</ref> <ref name=":0">'' Eesti Teaduste Akadeemia zooloogia ja botaanika instituut "Eesti taimede määraja", Tallinn 1966''</ref><ref name=":1">'' В. К. Лавреров, Г. В. Лавренова "Полная энциклопедия. Лекарственных растений" том 1 А—Л, Москва 1999''</ref><ref name=":4">{{Netiviide|autor=|url=http://eseis.ut.ee/efloora/Eesti-vte/species/Helichrysum_arenarium.html|pealkiri=Helichrysum arenarium - harilik käokuld|väljaanne=eseis.ut.ee|aeg=|vaadatud=31.01.2020}}</ref>
 
== Levila ja kasvukoht ==
Taim kasvabon levinud Euroopas ja Kesk-Aasias. Eestis leidub taimeharilikku käokulda peamiselt [[Lõuna-Eesti|Lõuna-Eestis]], harva võib teda leida ka [[Põhja-Eesti|Põhja-Eestis]].
 
Kasvab põuastelkuivades küngastel,rohke mõnikordpäikesevalgusega kakohtades, päikesepaistelistesliivastel piirkondades; liivarohketel kallakutelküngastel, sageli nõlvadel ja põlluservadel.<ref name=":2" />
 
== Droog ==
DroogiksDroogina kasutatakse hariliku käokulla korvõisikuidõisikuid, ladinakeelseladina nimetusegakeeles ''floes Helichrysi arenarii''. Neid kogutakse õitsemise ajal (juulis ja augustis). Samalt kohalt võiks õisi koguda 3–4 korda sõltuvalt õitsemisest. KorduvÕisi kogumine toimubkorjatakse 5–7 päeva pärasttagant.<ref name=":2" /><ref name=":3" /> Eestis ei tohi taimi loodusest koguda.<ref name=":4" />
 
Õisikuid kuivatatakse tavaliselt varjus. KuivatamiselKuivades õisikud murenevad. Õisikud onvõivad võimelisedlaguneda pudenema niika soojas kui kaja päikeselisespäikesepaistelises kohas. Standardtingimused:Standardtingimustel vajalikkuivatades on niiskusvajalik [[õhuniiskus]] <12%. Õisiku pöörisedPöörised võiksid olla >1 cm pikkuse varrega umbes 5%, pudenevaidväikseid juppeosakesi, mis läbistavad sõela 2 mm² suurusiläbimõõduga avasid, <võiks olla kuni 5%. NeidKuivatatuna võib õisi säilitada kuni 3 aastat.<ref name=":2" />
 
== Keemiline koostis ==
 
Käokulla õisikud sisaldavad [[Flavonoidid|flavonoidseid]] [[Glükosiidid|glükosiide; flavonoidid]], [[C-vitamiin|C]]- ja [[Naftokinoonid|K]]-vitamiini ning õisikus, ka on ftaliidid[[Ftaliidid|ftaliide]], kõrgemolekulaarnekõrgemolekulaarseid alkohol,[[Alkoholid|alkohole]] steroidühendid.ja [[Steroidid|steroide]].<ref name=":3">''По данным книги «Универсальная энциклопедия лекарственных растений» (см. раздел Литература).</ref>
 
Õisikus on makroelemendidmakroelementidest (mg/g):[[Kaalium|kaaliumit]] K – 16,30,3; Ca[[Kaltsium|kaltsiumit]] 7,00,; Mg[[Magneesium|magneesiumi]] 1,20,2; Fe[[Raud|rauda]] 0,13; mikroelemendid:mg/kg. Mikroelementidest Mn –leidub selles [[Mangaan|mangaani]] 0,38,; Cu –[[Vask|vaske]] 0,51, Zn; [[Tsink|tsinki]] 0,39,; Cr –[[Kroom|kroomi]] 0,08,; Al –[[Alumiinium|alumiiniumit]] 0,03, Se; [[Seleen|seleeni]] 17,10,1; Ni –[[Nikkel|niklit]] 0,71, Sr; [[Strontsium|strontsiumi]] 0,38,; Pb –[[Plii|pliid]] 0,02. B –ja [[Boor|boori]] 85,202 mkgμg/g.<ref name=":3" />
 
== Kasutamine ravimtaimena ==
 
Käokuld on [[Antibakteriaalsed ained|antibakteriaalse]] toimega.
 
Taimede galeenilised preparaadid stimuleerivad [[sapihapeSapphapped|sapphapete]] sünteesi [[kolesterool]]ist, suurenebja suurendavad [[bilirubiin]]i sisaldussisaldust sapis. Käokulla ekstraktekstraktil annabon spastilistspastiline toimettoime. SellisedNeed omadused on tingitud spetsiifiliste [[flavonoidid]]etaimes olemasolustleiduvatest taimedesflavonoididest.<ref name=":3" />
 
TaTaime piirabpreparaadid piiravad [[stafülokokk]]ide ja [[streptokokk]]ide kasvu, leevendableevendavad oksendamist ja iiveldust. <ref name=":3" />
 
==Viited==