Kosmoloogiline printsiip: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
24. rida:
 
==Järelmid==
Kosmoloogilise printsiibiga postuleeritavad omadused homogeensus ja isotroopsus tähendavad muu hulgas, et [[Maa (planeet)|Maa]] ei ole Universumis eriline ega väljavalitud koht (vt [[Koperniku printsiip]]) ning Universum näeb ühtemoodi välja olenemata sellest, kus vaatleja asub. Piisavalt suures mõõtkavas on erinevused tühised.
Kosmose vaatlused näitavad, et Maast kaugemal on [[galaktikaparv]]ed tihedamalt koos ja sisaldavad vähem [[metall]]e. Seda seletavad kosmoloogilist printsiipi rakendavad teadlased [[falsifikatsioon|falsifitseerimatu]] oletusega, et galaktikate populatsiooni muutusele piki vaatekiirt vastab muutus homogeenses Universumis kui tervikus. Kosmoloogid on ühel meelel, et kaugete galaktikate vaatlusandmete põhjal peab Universum kosmoloogilise printsiibi järgi olema mittestaatiline. Kõik vaatekiired peavad olema [[sünkroonsus|sünkroonsed]], nii et ühesuguse [[punanihe|punanihke]] suurusega galaktikad peavad olema ühel ja samal arenguastmel. Mittestaatiline Universum saadakse ka kosmoloogilise printsiibi rakendamisel [[üldrelatiivsusteooria]]le.
 
Juba esimesel pilgul näitavad vaatlused, et [[galaktikaparv]]ede kaugenevad Maast kaugenemisel muutub. Kosmoloogilise printsiibi kohaselt peab galaktikaparvede liikumisega piki vaatekiirt kaasnema homogeense Universumi kui terviku muutumine. Seetõttu ei saa homogeenne Universum olla staatiline, mida ta ka pole, nagu näitavad kaugete galaktikate vaatlused. Peale selle tähendab see, et kõik vaatekiired peavad olema [[sünkroonsus|sünkroonsed]], nii et ühesuguse [[punanihe|punanihke]] suurusega galaktikad peavad olema ühel ja samal arenguastmel.
 
Kosmoloogilise printsiibi rakendamisel [[üldrelatiivsusteooria]]le eeldatakse samuti mittestaatilist Universumit.