Polüstüreen: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Whisfel (arutelu | kaastöö)
keeletoimetus
1. rida:
[[Pilt:Polystyrene.svg|pisi|Polüstüreeni valem]]
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Polystyrene.svg|pisi|]]
'''Polüstüreen '''ehk '''polü-(1-fenüületaan-1,2-diüül) '''(vanasti''' '''polüstürool) on [[stüreen]]i [[polümerisatsioon|polümeriseerumisel]] saadav [[polümeer]].
 
100%-listStüreeni täielikku polümerisatsiooni ei ole võimalik saavutada, vaidenamasti polümeriseerub 97–98% osakestest. Ülejäänud stüreeniosakesed lenduvad aja jooksul [[Atmosfäär|atmosfääri]]. Polüstüreeni töötemperatuur on –40...-40 °C – +70 kraadi°C, kuid erinevate lisanditega on võimalik saavutadavastupidavust temperatuurlaiendada vahemikus –200...-200 °C – +80 kraadi°C-ni. Polüstüreenist hakkab juba +40 kraadi°C juures intensiivselt eralduma mürgiseid lendaineid. On tehtud katseid EPS-ühenditega ([[vahtpolüstüreen]]), mille kuumutamisel 80 kraadini hakkas eralduma üle 100 inimorganismile kahjuliku aine. Vahtpolüstüreeni ruumala vähenes kuumutades rohkem kui seitse korda. Erinevate aeglustite lisamisega saavutatakse küll vahtpolüstüreeni tulekindlus madalamal temperatuuril, kuid see suurendab riski, et põlemiskolle avastatakse liiga hilja. See on ka üks halvemaid materjale elamute soojustamiseks, sest kuumutamisel lenduvad ([[Metanaal|formaldehüüdi]], [[Karbamiid|karbamiidi]], [[Fenool|fenooli]] jne) osakesed on inimesele mürgised ning akumuleeruvad organismis. Algselt kasutati polüstüreeni relvatööstuses, kuid pärast uuema tehnika kasutuselevõttu pole sõjatööstuses polüstüreeni järele enam nii suurt vajadust.
Keemialaborites on tehtud katseid EPS-tüüpi ühenditega, mille kuumutamisel +80 kraadini hakkab eralduma >100 inimorganismile kahjuliku aine ja vahtpolüstüreeni ruumala väheneb rohkem kui seitse korda. Erinevate aeglustite lisamisel saavutatakse küll vahtpolüstüreeni madalama temperatuuri tulekindlus, kuid see suurendab riski, et põlemiskolle avastatakse liiga hilja. See on ka üks halvemaid materjale elamute soojustamisel, sest kuumutamisel lenduvad (formaldehüüdi, karbamiidi, fenooli jne) osakesed on inimorganismile mürgised. Peale selle akumuleeruvad need inimorganismis. Algselt kasutati polüstüreeni relvastuses, kuid pärast uuema relvastuse kasutuselevõttu pole sõjatööstuses polüstüreeni järele enam nii suurt vajadust.