Ränidioksiid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lisasin omajagu ning proovisin ka alles jätta enamuse sellest, mis oli. Ainult füüsikalised ja keemilised omadused olid ilma viideteta ja ma ise neid välja ei otsinud. |
P Lisasin pulberja ränidioksiidi pildi uuesti |
||
1. rida:
[[Fail:Kvartsist küvett.jpg|pisi|Kvartsist küvett]]
[[Fail:Sample of silicon dioxide.jpg|pisi|Pulberjas ränidioksiid]]
'''Ränidioksiid''' ([[keemiline valem]] SiO<sub>2</sub>) on [[keemiline ühend]], mis ei esine [[molekul]]aarsel kujul, vaid tahkisena, kus ühe [[räni]] aatomi kohta on kaks [[hapnik]]u [[aatom]]it. Räni ja hapnik on levinuimad [[elemendid]] [[maakoor]]es. Sellest tulenevalt moodustab puhas SiO<sub>2</sub> 10% maakoore massist ning koos [[silikaat|silikaatidega]], mis on ränidioksiidi ja mingi muu aine või ainete segu ühendid, maakoorest 60%. Paljudes kohtades maa peal on ränidioksiid põhiline [[liiv|liiva]] komponent. Vaatamata sellele, et räni on väga levinud ühend maakoores, esineb räni harva [[elusloodus|eluslooduses]]. Mõned olendid, kes ränidioksiidi kasutavad on näiteks: [[ränivetikad]], taimed([[fütoliit|fütoliidid]]) ja [[käsnad]](skeletid).<ref name="esimene">R.K. Iler, "The Colloid Chemistry of Silica and Silicates", Ithaca: Cornell University Press, 1956</ref>
| |||