|
Alates 1972. aastast oli Vanemuine kümmekonna aasta jooksul kõige vaadatum teater Eestis, publikurekord püstitati 1978–1981. aastal, kui teatrietendusi käis vaatamas 256 000 inimest aastas. Oluline on siinjuures ära märkida, et meelelahutuslikku repertuaari lavastati teatris sel ajal väga vähe.
===Nõukogude LiidustEestist iseseisvasse Eestisse===
1976. aastal suri [[Epp Kaidu]], 1983. aastal [[Ida Urbel]]. [[Jaan Tooming]] juhtis aastatel 1979-1983 Viljandi Ugalat ja tuli seejärel Vanemuisesse tagasi. [[Evald Hermaküla]] lahkus 1983. aastal Eesti Draamateatrisse. 1985. aastal lõpetas oma elutöö Vanemuises ka [[Kaarel Ird]].
1985. aastal sai Vanemuise uueks peanäitejuhiks [[Ago-Endrik Kerge]], selles ametis oli ta kuni 1990. aastani. Teater oli heatasemeline ja publikut oli palju.
Ka peanäitejuht lisas sinna oma õnnestumised mitmes žanris: (A. H. Tammsaare / A.-E. Kerge "Aeg tulla, aeg minna" 1986,1986; J. Kruusvalli "Vaikuse vallamaja", 1987; G. Rossini "[[Sevilla habemeajaja]]", 1981; W. A. Mozarti "[[Figaro pulm]]", 1983; R. Kangro "Ohver", 1983). Silmapaistvaid lavastusi tegi Jaan Tooming: Čapeki "R.U.R.", 1986,; Orffi "Kuu", 1986,; Elioti "Mõrv katedraalis", 1989,; Ibseni "Metspart", 1990,; Duncani "Proov", 1990,; Priestley "Ma olen siin varem olnud", 1991 jt. 1981. aastal tuli Vanemuise balletitruppi [[Vassili Medvedev|Vassili Medvedjev]], kes asus tööle nii solisti kui ka lavastajana. Õnnestunud solistirollide kõrval lavastas ta ka S. Prokofjevi "Petja ja hundi" (1982) ja F. Benoist’ / C. Pugni "Satanilla" (1984). Kõrgvormis oli ka [[Ülo Vilimaa]] (L. Austeri "Tiina", 1984; E. Kapi "Kalevipoeg", 1985). 1987-1999 oli Vanemuise peadirigent [[Endel Nõgene]]. Solistidest paistsid silma [[Lehte Mark]], [[Taisto Noor]], [[Jassi Zahharov]], Eve Randkivi, Rando Piho, [[Silvia Vestmann]], [[Henn Pai]], Vivian Kallaste, [[Evald Tordik]], Tõnu Kattai jt.
1990-1993 juhtis Vanemuise teatrit [[Linnar Priimägi]], kes paistis silma põneva programmilisklassikaliseprogrammilis-klassikalise repertuaarivalikuga (Goethe "Faust", Wilde "Salome", Camus "Caligula" jt), ent samas läks teatriajalikkusamas teatriajalukku ka suurte vastasseisude ja konfliktide tekitajana teatri loomingulises kollektiivis. Ajalukku jääb ka tema hinnang teatrijuhina, et ooperiteater on Euroopas hääbuv nähtus.
1994. aastal tuli teatri direktoriks [[Jaak Viller]], koos temaga muutus ka teatri juhtimisskeem – tekkis kolm kunstilise juhi kohta: draamajuhina asus tööle [[Jüri Lumiste]] (1993-1999), balletijuhina jätkas [[Ülo Vilimaa]] (1974-1997) ja muusikajuhina [[Endel Nõgene]] (1987-1999). 1997. aastal sai teatri balletijuhiks [[Mare Tommingas]]., kes oli 1992. aastal lõi taloonud Vanemuise juurde oma tantsustuudio ningja kes kasutas stuudiolasi ka oma lavastustes. Lavastusi: C. Orffi "Carmina Burana", 1991,; D. Farnshawe’i "African sanctus" / Mercury ja Morani "Barcelona", 1992,; B. BartÓki "Imeline mandariin", 1994,; P. Tšaikovski "Pähklipureja", 1994,; "Mees La Manchast", 1995. Tipprolle tantsisid [[Aivar Kallaste]], Jelena Karpova, Oleg Titov.
Vahepealsetel üleminekuaastatelÜleminekuaastatel (Eesti iseseisvumine, majanduslikult ebastabiilsed aastad) oli teatri olukord olnud keeruline – publikut oli vähe ja repertuaarivalik polnud kõige õnnestunum. 1994. aastast hakkas tee jälle ülesmäge minema. Draamatrupi tuumiku moodustasid sel perioodil [[Liina Olmaru]], [[Hannes Kaljujärv]], [[Merle Jääger]], [[Aivar Tommingas]], [[Rain Simmul]], [[Raine Loo]], [[Herta Elviste]], [[Lembit Eelmäe]], [[Andres Dvinjaninov]], [[Riho Kütsar]]. Draamapoolel hakkasid [[Jaan Tooming]]a kõrval lavastama [[Ain Mäeots]] ("Susi", 1995; "Mägede iluduskuninganna", 1999; "Pühak", 2001; "Taarka", 2005) ja [[Tiit Palu]]. Eriti võimsalt paistis sel perioodil silma külalislavastaja [[Mati Unt|Mati Undi]] looming – "Iwona, Burgundia printsess", 1994; "Taevane ja maine armastus", 1995; "[[Hamlet]]", 1997; "Laulatus", 2000; "[[Meister ja Margarita]]", 2000; "[[Kirsiaed]]", 2001 jt. Õnnestunud lavastusi tegid teatris ka [[Mikk Mikiver]] – "Kaksteist vihast meest", 1997; "[[Sõda ja rahu]]", 1999; ooper "[[Tosca]]", 1995 ja Finn Poulsen (Rootsi) –"Väikese onu saaga", 1996; "Kaheteistkümnes öö", 1998. Hilisematel aastatel on teatris käinud palju külalislavastajaid: [[Tiit Ojasoo]] ("Verevennad", 2001; "Roberto Zucco", 2002; "Ruja", 2008), [[Mart Koldits]] ("Lendas üle käopesa", 2004; "Hüppajad", 2007), [[Hendrik Toompere juunior]]. ("Sada aastat…", 2006).
2003. aastal, kui teatrisaalid taas tühjenesid (põhjusi oli mitmeid –: repertuaarivalik, aga ka muu meelelahutustööstuse aktiivne pealetung jms), tuli direktorina Vanemuisesse [[Aivar Mäe]], kelle 2007. aastal vahetas välja [[Paavo Nõgene]].
Peadirigendid on uue aastatuhande algul tihti vahetunud: 1999-2004 [[Mihkel Kütson]], 2004-2006 [[Hendrik Vestmann]], 2006-2007 [[Toomas Vavilov]] alates, 2008-2011 taas Mihkel Kütson. Alates 2011. aastast on Vanemuise muusikajuht ja peadirigent [[Paul Mägi]]. Aastatel 1993-2016 töötas teatris dirigendina [[Lauri Sirp]]. Ooperite, operettide ja kontsertide kõrval on Vanemuise püsirepertuaaris kinnistunud muusikalid. Ooperisolistidena on teinud silmapaistvaid rolle [[Karmen Puis]], [[Alla Popova]], [[Merle Jalakas]], [[Taisto Noor]], [[Atlan Karp]], Märt Jakobson, Valentina Kremen. Palju on käinud ka külalissoliste ning külalislavastajaid ([[Dmitri Bertman]], I. Roga, A. Siegert, [[Georg Malvius]]).
1999-2006 juhtis Vanemuise draamapoolt [[Ain Mäeots]], 2007, aastatel 2007-2010 tegi seda tööd [[Sven Karja]]. Draamalavastajatena on neil aastatel teatris töötanud [[Ain Mäeots]] ja [[Robert Annus]], hilisematel aastatel ka [[Tiit Palu]], [[Andres Noormets]] ja [[Tanel Jonas]]. Näitlejatest on lavastusi teinud veel [[Jüri Lumiste]] ja [[Ott Sepp]]. Palju oli sel perioodil külalislavastajaid, nende hulgas nii välislavastajaid (Barrie Rutter Inglismaalt, Aljona Anohhina Venemaalt) kui ka Eesti huvitavamaid tegijaid ([[Uku Uusberg]], [[Ingomar Vihmar]], [[Hendrik Toompere juunior|Hendrik Toompere jun]]). Sõnalavastustes on teinud meeldejäävaid rolle [[Hannes Kaljujärv]], [[Aivar Tommingas]], [[Külliki Saldre]], [[Merle Jääger]], [[Jüri Lumiste]], [[Riho Kütsar]] jt.
Alates 2004. aastast on Vanemuise balletitrupp muutunud väga rahvusvaheliseks – kuna Eesti tantsukoolid Vanemuisele piisavalt tantsijaid koolitada ei suutnud, siis on teatri uksed avatud andekatele tantsijatele tervest maailmast. 2000ndatel2000. aastatel on teatris lavastanud paljud külaliskoreograafid: [[Dmitri Harchenko]], Rachid Tika, Matteo Moles, [[Mai Murdmaa]], [[Toomas Edur]], Stanislav Fečo, [[Vassili Medvedjev]], Hugo Fanari, [[Saša Pepeljajev]], Pär Isberg jt ning [[Mare Tommingas]], [[Oleg Titov]] (vanemuislane aastani 2004), [[Ruslan Stepanov]], Janek Savolainen ja Silas Stubbs.
Alates2013-2019 2011.oli aastast on Vanemuise muusikajuht ja peadirigentteatrijuht [[PaulToomas MägiPeterson]], teatrijuhiks sai 2013. aastal Toomas Peterson ja teatri draamapoolt asus samal aastal juhtima [[Tiit Palu]]. Balletijuhina jätkab [[Mare Tommingas]].
20172019. aasta seisuga on teatril 3 statsionaarset mängupaika ([[Vanemuise suur maja|Vanemuise suur]] ja [[Vanemuise väike maja|väike]] maja ning [[Sadamateater]]), lisaks antakse kõige väiksematele vaatajatele järjepidevalt etendusi [[Teatri Kodu]]s.
Teatris töötas 2018. aasta lõpu seisuga 364 inimest.
Teatris töötab 2017. aasta seisuga 363 inimest. Vanemuisel on 67-liikmeline sümfooniaorkester, 9-liikmeline solistide koosseis, 22-liikmeline draamatrupp, 33-liikmeline balletitrupp ning 33-liikmeline ooperikoor. Vanemuine on jätkuvalt üks Eesti enamkülastatud teatreid, aastal 2016 oli teatril 161 647 külastajat.
2019. aasta suvel lõpeblõppes teatrijuht [[Toomas Peterson]]i leping; nõukoguja on1. augustil 2019 sai uueks teatrijuhiks valinud [[Kristiina Alliksaar]]e.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://kultuur.err.ee/898718/vanemuise-teatri-uueks-juhiks-saab-kristiina-alliksaar|Pealkiri=Vanemuise teatri uueks juhiks saab Kristiina Alliksaar|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
=== Nimed ===
|
