Hõõre: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Robot: parandatud kuupäeva vormindust viidetes |
|||
2. rida:
== Liugehõõre ==
[[Fail:Liuge hoore.svg|alt=|pisi|360x360px|<math>F</math>– mõjuv jõud; <math>G </math>– raskusjõud; <math>F_f </math>– liugehõõre (liugehõõrdejõud); <math>N </math>– normaalreaktsioon]]
Liugehõõre on jõud, mis takistab üksteisega kontaktis olevate tahkete kehade liuguvat ([[Libisemine|libisevat]]) liikumist üksteise suhtes. Üldiselt tutvustatakse hõõrde nime all just liugehõõret. Liugehõõrdel eristatakse kuivhõõret (dry friction) ja märghõõret (lubricated friction). Lisaks eristatakse veel paigalseisu- ehk staatilist hõõret ja kinemaatilist hõõret.<ref>{{Netiviide|Autor=[[Andrus Salupere]]|URL=https://www.ioc.ee/~salupere/lk/Staatika_2006.pdf|Pealkiri=Staatika|Väljaanne=|Aeg=2006|Kasutatud=2018}}</ref> Kuna laialdaseimalt kasutatavad liugehõõret kirjeldavad seadused pärinevad [[Charles Augustin de Coulomb|Charles de Coulomb]]'ilt nimetatakse antud seadustega kirjeldatud liugehõõret ka '''Coulomb'i hõõrdeks'''.
=== Liugehõõrde olemus ja Amontons-Coulombi seadused ===
212. rida:
{{Peamine artikkel|Veeretakistus}}
Veeretakistust nimetatakse mõnikord veerehõõrdeks. Veeretakistus on [[jõud]], mis takistab keha [[Veeremine|veeremist]] pinnal. Veeretakistus tekib näiteks ratta või palli veeremisel mööda maapinda. Veeretakistus peamiselt põhjustatud veereva keha ja aluspinna deformeerumisest. Seega on antud nähtuse sisu suhtes eksitav kasutada mõistet "veerehõõre". Veeretakistus on tavaliselt liugehõõrdest oluliselt väiksem
Igal reaalsel veereval kehal esineb tema veereval liikumisel aluspinna suhtes ka teataval määral libisemist
== Sisehõõre ==
| |||