Redaktsioon: 26. jaanuar 2020, kell 21:37 redigeeri Astromaailm (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 6514 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 26. jaanuar 2020, kell 21:47 redigeeri eemalda Astromaailm (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 6514 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
20. rida: '''Põhja-Saksa Liit''' ([[saksa keel]]es Norddeutscher Bund) oli [[1866]]–[[1871]] sõltumatu [[riik]], mis koosnes 22 [[Põhja-Saksamaa]] riigist. [[1866]]. aastal toimunud [[Austria-Preisi sõda\|Austria-Preisi sõja]] ajal kaotati [[Viini kongress]]il [[1815]] loodud [[Saksa Liit]]. Selle asemel moodustati Põhja-Saksa Liit, millest jäid välja [[Austria]] ja selle ~~liitlasteks~~liitlaseks olnud Lõuna-Saksamaa riigid, millest tähtsaim oli Baieri kuningriik. Välja jäid Austria, Baieri, [[Württemberg]], [[Badeni suurhertsogiriik]], [[Luksemburg]], [[Limburgi hertsogkond (1839–1867)\|Limburgi hertsogkond]], [[Liechtenstein]] ja [[Hesseni suurhertsogkond\|Hesseni suurhertsogkonna]] lõunaosa. Põhja-Saksa Liit oli liitriik, mille kõrgeim võimuorgan oli [[Liidupäev]]. Liidu eesistujaks oli [[Preisi kuningas]]. Liitu juhtis [[Preisimaa kuningriik\|Preisimaa kuningriigi]] kantsler [[Otto von Bismarck]]. Sellest sai alus [[Saksa keisririik\|Saksa keisririigile]], mis võttis üle suurema osa liidu põhiseadusest ja lipu. Kuigi ~~tema~~ eelkäija [[Saksa Liit]] oli sõltumatute riikide lõtv ühendus, oli Põhja-Saksa Liit tõeline riik. Selle territoorium koosnes Saksa Liidu osadest põhja pool [[Main]]i jõge (erandiks oli Luksemburg), millele lisandusid [[Hohenzollern-Sigmaringeni vürstiriik]], Preisimaa ida-alad ja [[Schleswigi hertsogkond]]. See kindlustas Preisimaa kontrolli [[Põhja-Saksamaa]] üle. See kontroll tulenes tolliliidust ja salajastest rahulepingutest Lõuna-Saksamaaga, mis ~~lepiti~~sõlmiti lõunapoolsete riikidega ~~kokku~~ päev enne [[Praha rahu]]. Liit tekkis pärast Preisimaa võitu Austria ja teiste allesjäänud Saksa Liidu riikide üle 1866. aasta [[Austria-Preisi sõda\|Austria-Preisi sõjas]]. Selle põhiseaduse kirjutas Bismarck ja see jõustus [[1. juuli]]l [[1867]]. Täidesaatev võim oli antud presidendile, mis oli Preisimaa kuninga pärilik amet. Kantsler vastutas ainult tema ees. Seadusandlik võim oli antud kahekojalisele parlamendile. Liiduriigid olid esindatud Liidunõukogus 43 kohaga. Rahvas oli esindatud Riigipäeval, mille valisid mehed üldistel valimistel. Liidunõukogu liikmelisust laiendati 1867 tolliliidu parlamendi loomisega, mis püüdis luua tihedamat koostööd lõunapoolsete riikidega, lubades neil esindajaid Liidunõukogusse saata.

Põhja-Saksa Liit: erinevus redaktsioonide vahel