Pulli asula: erinevus redaktsioonide vahel

Eesti alale saabusid vanimad asukad taganeva jääserva kannul tõenäoliselt niipea, kui tekkisid tingimused elamiseks (taimestik, loomastik), see juhtus 10 000–11 000 aastat tagasi. Algul asuti Eestisse ilmselt vaid hooajati, kuid äärmiselt õhukese kultuurikihiga ajutisi laagriplatse seni leitud ei ole. Seetõttu on vanimaks inimasustuse jäljeks siiani jäänud Pulli asula, kus rändavad kütid ja korilased peatusid mitmete aastate vältel. Asula kasutusaeg on [[Radiosüsinikumeetod|radiosüsinikdateeringu]] alusel umbes aastatel 9000–8550 eKr. Juba sellel ajal oli paik pidevas üleujutusohus ja jäeti lõpuks sel põhjusel ka maha. Hiljem jäi asulakoht jõe ja siis järve vee ning setteliiva alla.<ref name=KriiskaTvauri>[[8900Aivar eKrKriiska]], [[Andres Tvauri]] (2002). Eesti muinasaeg. [[Tallinn]]: [[Avita]]. Lk 23–26</ref>

Teistest, hilisematest [[Kunda kultuur]]i leiukohtadest esineb Pulli asulas mustjas [[tulekivi]], mille kõige lähemad leiukohad asuvad [[BaltimaadLõuna-Leedu]]e kagu-s ja lõunaosasPõhja-[[Valgevene]]s. Seetõttu on arvatud, et Pulli asulas elanud inimesed pärinesid sealt.<ref Samasugust tulekivi esineb ka Põhja-name=eestiloodus>[[Valgevene]]s,http://www.eestiloodus.ee/artikkel2442_2438.html kustPulli voolabasula läbi [[Daugava]avastamislugu]. ([[valgeveneEesti keelLoodus]]es ''Заходняя Дзвіна'', ''Zachodniaja Dzvina'') jõgi.2008/7</ref>

Võis olla nii, et [[jääaeg]]se jääkilbi taandumisel põhja poole saabusid inimesed piki Daugava jõge ja sealt piki [[Liivi laht|Liivi lahe]] rannikut [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] suudmeni; tol ajal oligi merekallas ja jõesuu umbes Sindi juures, tuhat-paartuhat aastat hiljem aga juba Reiu kandis – seal ongi teine, [[Reiu asulakoht|Reiu]] asulakoht, mis on ca 1500 aastat noorem kui Pulli.<ref>[http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/kaameraga/kaameraga-maal-sajandi-arheoloogialeid-kuidas-avastati-eesti-vanim-muinasasula?id=75247069 "KAAMERAGA MAAL: Sajandi arheoloogialeid – kuidas avastati Eesti vanim muinasasula"] Maaleht, 4. august 2016</ref>

Esimene juhuleid – suur mustast tulekivist laastude löömisest ülejäänud [[nukleus]] leiti Pullist juba [[1930]]. aasta paiku. Asulajäänused avastati [[1967]]. aastal jõekalda paljandis liiva kaevandamisel, ligi 3&nbsp;m paksuse liiva- ja savikihi alt. Asulat on kaevatud aastatel [[1968]]–[[1973]] ja [[1975]]–[[1976]] [[Lembit Jaanits]]a juhatusel.<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=11810 11810 Kiviaja asulakoht]. [[Kultuurimälestiste riiklik register]]</ref>

Kaevamistel on umbes 1000 ruutmeetri suuruselt alalt kogutud 1175 leidu, mille hulgas on enim mustast tulekivist väikeesemeid: [[otsakõõvits]]ad ja luust torke- ja lõikeriistade tulekivist pistikterad. Tulekivikilde, mis viitaksid kohapealsele tulekivi töötlemisele, on vähe. Võrdlemisi sagedaseks leiuks on ka peenelt retušitud tulekivist nooleotsad. Luuesemetest on enamasti säilinud katked. Samuti on leitud mitmesuguseid [[luutalv]]asid ja loomahammastest ripatseid. Pulli asulast leitud koerahammas on vanim tõend kodustatud [[koer]]a esinemise kohta Eestis.<ref name=eestiloodus />