Naksurkrevetlased: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Whisfel (arutelu | kaastöö)
P Whisfel teisaldas lehekülje Alpheidae ümbersuunamise Naksurkrevetlased asemele: Vastavalt ZBI lehel (http://www.zbi.ee/satikad/vahid/10/10_u.htm) kasutatud terminile
Resümee puudub
20. rida:
Naksurkrevetlaste sugukond on väga liigirikas, hõlmates enam kui 1100 liiki.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.marinespecies.org/aphia.php?p=taxdetails&id=106776|pealkiri=Alpheidae Rafinesque, 1815|väljaanne=WoRMS|aeg=|vaadatud=06.01.2020}}</ref> Neid leidub kõikjal [[Troopikavööde|troopilistes]] ja [[Lähistroopiline kliimavööde|lähistroopilistes]] rannikuvetes. Enamik naksurkrevetlastest kaevavad urge ja elavad [[Korallrahu|korallrahudel]], mererohuga kaetud aladel ja [[Austrirahu|austrirahudel]].<ref name=":0" /> Eranditena elab ''Betaeus'' külmades meredes ja ''Potamalpheops'' ainult magedaveelistes koobastikes.
 
Suured naksurkrevetlaste kolooniad võivad segada [[Sonar|sonarite]] tööd ja allveekommunikatsiooni. Püstolkrevetlaste kolooniateNende tekitatud helid domineerivadmeenutavad praginat ja on piisavalt valjud, et domineerida oma elupaikade lähedasi [[Helimaastik|helimaastikelhelimaastike]].<ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/science/nature/935855.stm|pealkiri=Shrimp, bubble and pop|väljaanne=BBC News|aeg=|vaadatud=06.01.2020}}</ref>
 
== Käitumine ja heli tekitamine ==
Naksurkrevetlased tekitavad heli omaOma suurema sõra kiire sulgemisega tekitavad naksurkrevetlased valju heli. SõrgadeSõra kiirel sulgemisel surutakse tema vahele jääv vesi surutakse välja joana, mis võib saakloomi uimastada või isegi tappa. Veejoa algkiirus 30 m/s on piisav [[Kavitatsioon|kavitatsiooni]] tekkimiseks. Vali heli tekibki enamasti kavitatsiooni käigus moodustunud õhumullide lõhkemisest, mitte sõrast endast.<ref name=":1" />
 
== Vaata ka ==
* [[Krevetilised]]
*[[Allveeakustika]]
 
== Viited ==