Eesti esiajalugu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
'''Eesti esiajalugu''' ehk '''Eesti muinasaeg''' on [[esiajalugu|esiajalooline]] periood [[Eesti ajalugu|Eesti ajaloos]] teadaoleva [[inimene|inimasustuse]] tekkimisest [[Eesti]] alal (umbes 9000 [[eKr]]) kuni [[13. sajand]]ini, mil algas [[ajalooline aeg|ajaloolise aja]] esimene periood, [[Eesti keskaeg]].
Eesti esiajalugu on jaotatud [[Eesti keskmine kiviaeg|keskmiseks kiviajaks]] (9600–3900 a eKr),
Teave esiajaloo kohta pärineb peamiselt [[arheoloogia|arheoloogilisest]] materjalist.
9. rida:
==Allikad==
Peamiseks [[Ajalooallikad|allikmaterjaliks]] Eesti esiajaloo kohta on arheoloogilised [[muistis]]ed. Kirjalikke allikaid (nt [[Põhjamaade saagad]]e alusel koostatud [[Heimskringla]], [[Saxo Grammaticus]]e [[Gesta Danorum]], [[Bremeni Adami kroonika]], [[Vana-Vene]] kroonikad – eriti [[Jutustus möödunud aegadest]], [[Henriku Liivimaa kroonika]], [[Taani hindamisraamat]]) on vähe ja need pärinevad esiajaloo lõpuperioodist.<ref>[[Lembit Jaanits]], [[Silvia Laul]], [[Vello Lõugas]] ja [[Evald Tõnisson]] (1982). Eesti esiajalugu. [[Tallinn]], kirjastus [[Eesti Raamat]]. Lk 6, 255, 313–314</ref> Taimejäänuste, eriti [[õietolm]]u uurimine annab aimu [[taim]]ede ajaloost, kajastades ühtlasi ka inimmõju ja [[maakasutus|maakasutusviise]]. [[Paleozooloogia]] abil saab infot [[loom]]ade, sh [[jahiloom|jahi]]- ja [[koduloom]]ade kohta. Abiks on ka [[paleogeograafia|paleogeograafilised]], [[geoloogia|geoloogilised]] ja [[pedoloogia|pedoloogilised]] uuringud, mis võimaldavad määrata [[pinnamood|pinnamoe]] ja [[veerežiim]]i muutusi, [[mullastik]]u arengut jms.<ref>[[Aivar Kriiska]] (2004). Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust. Tallinn. Lk 158</ref> Lisateavet on andnud ka [[keeleteadus]], [[füüsiline antropoloogia]], [[populatsioonigeneetika]], vana [[DNA]] uurimine,<ref>[[Valter Lang]] (2018). Läänemeresoome tulemised. ''Muinasaja teadus 28''. [[Tartu]]: [[Tartu Ülikooli Kirjastus]]. Lk 90–102</ref> [[etnograafia]], [[numismaatika]], [[rahvaluule]].<ref>[[Küllo Arjakas]], [[Mati Laur]], [[Tõnis Lukas]] ja [[Ain Mäesalu]] (1991). Eesti ajalugu. Õpik 11. klassile. Tallinn, Koolibri. Lk 7</ref>
==Dateerimine==
Puhtalt arheoloogilise uurimisviisiga, kasutades ennekõike [[Stratigraafia|stratigraafilist]] meetodit, on võimalik kindlaks teha vaid mustiste ja ajaloosündmuste omavahelist suhtelist vanust. Inimetegvuse tulemusel kuhjuvad aja jooksul üksteise peale pinnasekihistused, moodustades [[Kultuurikiht|kultuurikihi]], kus alumistes kihtides asuvad muinasesemed on reeglina vanemad kui pealmiste kihtide leiud.<ref>[[Aivar Kriiska]], [[Andres Tvauri]] (2002). Eesti muinasaeg. [[Tallinn]]: [[Avita]]. Lk 11</ref>
Muististe [[Absoluutne vanus|absoluutse vanuse]] määramiseks kasutati algselt kirjalike allikate kaudu saadud infot. Kuna kirjaoskusega piirkondadest levis esemeid ka väljaspool asuvatesse leiurühmadesse, sh Eesti alale, siis oli selle abil võimalik hinnata nendegi vanust.<ref>Aivar Kriiska ''et al'' 2002, lk 12</ref>
Suureks abiks arheoloogiale oli [[loodusteadus|loodusteaduslike]] [[Dateerimine|dateerimismeetodite]] väljatöötamine.<ref name=Kriiska20021213>Aivar Kriiska ''et al'' 2002, lk 12–13</ref> Eesti esiajaloo uurimisel kasutatakse alates 1950. aastate lõpust<ref>Lembit Jaanits ''et al'' 1982, lk 20</ref> eelkõige [[radiosüsinikumeetod]]it, mis mõõdab taimedesse ja loomadesse kogunenud [[Süsinik-14|radioaktiivse süsiniku isotoobi aatomimassiga 14 (<sup>14</sup>C)]] lagunemise määra, võimaldades kindlaks teha organismi suremise aja. Hiljem avastati, et radioaktiivse süsniku ladestumise tempo on aja jooksul muutunud, mis tähendab, et kasutusele võetud [[radiosüsinikuaasta]] ei vasta täpselt [[päikeseaasta]]le. Kasutades objekte, mille vanus on määratav ka teistel viisidel (kirjalike allikate, dendrokronoloogia ja aastarõngaliste korallide kaudu), kalibreeriti radiosüsinikuaastad tegelikesse päikeseaastatesse, mis tähendab, et senised dateeringud hinnati ümber vanemaks, eriti kaugemate ajaperioodide osas.<ref name=Kriiska20021213 />
==Periodiseerimine==
Eesti esiajaloo alaperioodid ja nende dateerimine on aja jooksul muutunud radiosüsinikuaastate kalibreerimise, perioodide ümberdefineerimiste (nt neoliitikumi alguseks loeti varem keraamika kasutuselevõttu, praegu aga üleminekut püügimajanduselt viljelevale majandusele) jm põhjustel. Järgnev tabel toob välja mõned näited erinevatest periodiseeringutest aastatel 1982 (enne radiosüsinikuaasta kalibreerimist),<ref>Lembit Jaanits ''et al'' 1982</ref> 2001,<ref>[[Valter Lang]], [[Aivar Kriiska]] (2001). [https://www.researchgate.net/publication/285012982_Eesti_esiaja_periodiseering_ja_kronoloogia Eesti esiaja periodiseering ja kronoloogia]. [[Eesti Arheoloogia Ajakiri]], 5, 2</ref> 2002<ref>Aivar Kriiska & Andres Tvauri 2002</ref> ja 2003/2017.<ref name=Lang2003>[[Valter Lang]] (2003). [http://www.arheo.ut.ee/Baltimaad.pdf Baltimaade metalliaeg. Õppematerjale]</ref><ref name=Kriiska2017kogu>[[Aivar Kriiska]], [[Ain Mäesalu]], [[Anti Selart]], [[Inna Põltsam-Jürjo]], [[Pärtel Piirimäe]], [[Marten Seppel]], [[Andres Andresen]], [[Ago Pajur]], [[Tõnu Tannberg]] (2018). ''Eesti ajalugu'', toimetaja [[Ursula Vent]]. [[Avita]] kirjastus</ref>
{| class="wikitable"
|+
!
!Jaanits ''et al'' 1982
!Lang &
Kriiska 2001
!Kriiska &
Tvauri 2002
!Lang 2003/
Kriiska 2017
|-
|Keskmine kiviaeg
|7500 – 3000 eKr
|9000 – 4900 eKr
|9600 – 5000 eKr
|9600 – 3900 eKr
|-
|Noorem kiviaeg
|3000 – 1500 eKr
|4900 – 1800 ekr
|5000 – 1800 ekr
|3900 – 1800 eKr
|-
|Vanem pronksiaeg
|1500 – 1000 eKr
|1800 – 1100 eKr
|1800 – 1100 eKr
|1800 – 1100 eKr
|-
|Noorem pronksiaeg
|1000 – 600 eKr
|1100 – 500 eKr
|1100 – 500 eKr
|1100 – 500 eKr
|-
|Varane/eelrooma rauaaeg
|600 – 0/100 pKr
|500 eKr – 50 pKr
|500 eKr – 50 pKr
|500 eKr – 50 pKr
|-
|Vanem/rooma rauaaeg
|0/100 – 5. saj II pool pKr
|50 – 450 pKr
|50 – 450 pKr
|50 – 450 pKr
|-
|Keskmine rauaaeg
|5. saj II pool – 900 pKr
|450 – 800 pKr
|450 – 800 pKr
|450 – 800 pKr
|-
|Noorem rauaaeg
(viikingiaeg ja hilisrauaaeg)
|900 – 13. saj algus pKr
|800 – 1200/1250 pKr
|800 – 1210/1250 pKr
|800 – 1200/1250 pKr
|}
Praegu kasutatav Eesti esiajaloo periodiseerimine on järgmine:<ref name=Lang2003 /><ref name=Kriiska2017kogu />
*[[Kiviaeg]]
**[[Vanem kiviaeg]] (kuni 9600 eKr)
**[[Keskmine kiviaeg]] (9600 – 3900 ekr)
**[[Noorem kiviaeg]] (3900 – 1800 eKr)
*[[Pronksiaeg]]
**[[Vanem pronksiaeg]] (1800 – 1100 eKr)
**[[Noorem pronksiaeg]] (1100 – 500 eKr)
*[[Rauaaeg]]
**[[Vanem rauaaeg]]
***[[Eelrooma rauaaeg]] (500 eKr – 50 pKr)
***[[Rooma rauaaeg]] (50 – 450 pKr)
**[[Keskmine rauaaeg]]
***[[Rahvasterännuaeg]] (450 – 600)
***[[Eelviikingiaeg]] (600 – 800)
**[[Noorem rauaaeg]]
***[[Viikingiaeg]] (800 – 1050)
***[[Hilisrauaaeg]] (1050 – 1200/1250)
==Vanem kiviaeg (kuni 9600 a eKr)==
Eesti ala vanema kiviaja ehk [[paleoliitikum|paleoliitilise]] inimasustuse kohta otseseid tõendeid pole leitud. Siiski on võimalik, et esimesed [[inimlased]] saabusid juba enne viimast, [[Weichseli jääaeg]]a, või isegi selle mõõdukama [[kliima]]ga perioodil 30 000 a eKr, mil tingimused olid sobivad nt [[mammut]]ite eluks. Sel ajal asustas ''[[Homo sapiens]]'' suurema osa [[Euroopa]] elamiskõlbulikest piirkondadest.<ref>Aivar Kriiska 2004, lk 158–159</ref> Eesti alal on [[mandrijää]] aga kõik potentsiaalsed märgid sellest hävitanud.<ref>
[[File:Siberian tundra 02.jpg|thumb|Metsatundra. Samalaadne maastik oli iseloomulik jääajajärgsele perioodile]]
35. rida ⟶ 124. rida:
[[File:Kunda Lammasmägi.jpg|thumb|Kunda Lammasmägi tänapäeval]]
Eesti alalt on leitud üle 200 keskmise kiviaja asulakoha ja 4 [[matmispaik]]a. Mesoliitikumi esimesel poolel eelistasid inimesed elupaigana [[jõgi|jõgede]] ja [[järv]]ede kaldaid, mis olid soodsad paigad jahipidamiseks ja kalastamiseks. Veekogudel sai ühtasi kiiremini liigelda kui metsasel maismaal. Mesoliitikumi teisel poolel jõudis asustus ka [[meri|mere]]rannikule ja -saartele.<ref name=Kriiska201710>[[Aivar Kriiska]] (2017). Püügimajanduslik kiviaeg Eesti alal. Peatükk raamatus: ''Eesti ajalugu'', toimetaja [[Ursula Vent]]. [[Avita]] kirjastus. Lk 10</ref> Eesti ala rahvaarv kasvas kogu keskmise kiviaja vältel, jõudes perioodi lõpuks hinnanguliselt 2500–5500 inimeseni.<ref name=Kriiska13>Aivar Kriiska 2017, lk 13</ref>
Vanim teadaolev jälg inimtegevusest Eestis on [[Pulli asula]]koht, mis on [[radiosüsiniku meetod]]il dateeritud aega u 9000–8550 eKr.<ref>Aivar Kriiska 2004, lk 56</ref> [[Kunda Lammasmägi|Kunda Lammasmäel]], (selle järgi sai nime ''Kunda kultuur'') toonasel järvesaarel, peatusid inimesed alates 9. aastatuhande keskpaigast eKr korduvalt.<ref name=Kriiska11>Aivar Kriiska 2017, lk 11</ref> Palju asustusjälgi on teada ka Võrtsjärve vesikonnast (nt [[Siimusaar]]el, [[Kivisaar]]el, [[Moksi]]s, [[Umbusi asulakoht|Umbusis]]), [[Pärnu jõgi|Pärnu]] ([[Reiu asulakoht|Reiu]], [[Jälevere]] ja [[Lepakose]] asulakohad), [[Emajõgi|Emajõe]], [[Narva jõgi|Narva]] ([[Riigiküla asulakohad]]) ja [[Jägala jõgi|Jägala]] jõgikonnast.<ref name=Kriiska201710 /><ref name=Jaanits40>Lembit Jaanits ''et al'' 1982, lk 40–48</ref> Mesoliitikumist pärit [[juhuleid]]e on välja tulnud aga pea üle kogu Eesti.<ref name=Kriiska200415>Aivar Kriiska 2004, lk 15</ref>
| |||