Tsöliaakia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
3. rida:
 
== Ajalugu ==
Esimesed andmed tsöliaakia kohta pärinevad [[1. sajand|I sajandist]], mil Vana Kreeka arst [[Aretaeus]] uuris alatoitumise ja kõhulahtisuse põhjuseid. Ta leidis, et haigus avaldub tihedamini suvel ning selle vallandab mingi krooniline haigus ja külma vee joomine.<ref name=":2" /> Sellel ajal soovitati nimetatud seisundi raviks puhkust ja paastu. Haiguse niminimetus tuli sõnast ''koiliakos,'' mis tähendab kreeka keeles alakõhtu aga ka kogu seedeelundkonda.<ref name=":2" />
 
Tsöliaakia olemus selgus aga alles ligikaudu 1700 aastat pärast esmast kirjeldust, aastatel 1944–1945, Teise maailmasõja ajal. Nimelt märkas [[Hollandi Vabariik|Hollandi]] lastearst [[Willem Karel Dicke]] Hollandi näljahäda ajal, et pärast saia defitsiitseks muutumist vähenes ka tsöliaakia esinemissagedus. Kui aga sai oli jälle saadaval, jäid tsöliaakiast paranenud lapsed uuesti haigeks ning ka uued tsöliaakiajuhud sagenesid märgatavalt. See viiski Dicke mõttele, et tsöliaakiat võivad vallandada teraviljad.<ref name=":0" />
10. rida:
 
== Sümptomid ==
Tsöliaakia võib avalduda igas vanuses, kuid sagedamini 6. elukuust kuni 2. aastanieluaastani (58–77% juhtudest) ja 20–4020.–40. eluaasta vahel.<ref name="nKQsd" /> Haigus võib avalduda ka juba suguküpseks saamisel, raseduse ajal või stressist tingituna.<ref name="4J7Lw" /> Tsöliaakia on rohkem levinud Põhja-Euroopas, USA-s ja Austraalias, harvem Aasias ja Aafrikas, kus toiduks eelistatakse riisi, hirssi ja maisi.
 
Tsöliaakia puhul esineb nii tüüpilisi kui ka atüüpilisi ehk varjatud sümptomeid. Need on järgnevad: