Erinevus lehekülje "Rannaniit" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 18 baiti ,  1 aasta eest
P
resümee puudub
P (pisitoimetamine)
P
 
Rannaniidud on sajandeid olnud põline loomade karjatamise koht, seda ala on nimetatud rannakarjamaaks või rannarohumaaks. Tegelikult on aga rannakarjamaa puhul tegemist rohumaaga, mida mitte kunagi ei ole niidetud vaid kariloomadega (näiteks lammaste või veistega) karjatatud. Need alad, mida aga oli võimalik niita ehk millelt oli ära koristatud suured kivid, kandsid nimetust rannaniit. Rannaniidud on populaarsed madala rannikuala puhul, mille tõttu sagedase kõrgvee tagajärjel on rannaniidu mullad sooldunud ja neid kasvavad antud tingimustele kohanenud taimeliigid. Rannaniidu taimestik on väga mitmekesine ja tänu headele kasvutingimustele lopsakas, mis oli ka põhjus, miks neid kasutati karjamaade või heinamaadena.<ref name=":4" />
 
ErinevaVeeseisu veeseisu aluseljärgi on võimalik rannaniidud jagada kolmeks tasemeks. Madalaim tase on allpool keskmist veepiiri ning enam üleujutatud. Keskmine tase on ülalpool keskmist veepiiri, aga üleujutatav kõrgvee ajal. Kõrgeim tase on ülalpool kõrgveepiiri ehk moodustab rannalähedase niidu, kuhu merevesi ei ulatu, aga tuulega levivad sinna soolapritsmed.<ref name=":1" />
 
Ranniku taimestik jaguneb vastavalt kõrgusele merepinnast ja merevee mõju tugevusele vöönditesse. Saliinne vööndis on taimestik merevee mõjupiirkonnas, suprasaliinsele vööndile mere mõju tavaliselt ei ulatu.<ref name=":5" />
Rannaniidud on omased Lääne-Eesti mandriosale ja saartele, kus rannik on madal ning seetõttu üleujutatav. Eesti suuremad rannaniidud asuvad Matsalu lahe ümbruses. Seal on kokku rannaniite üle kolme tuhande hektari, millest suurim on 350 hektarit. Pärnu maakonnas on taastatud hulgaliselt kunagisi rannaniite. Peamised piirkonnad on Häädemeeste, Tõstamaa ja Varbla vallas.<ref name=":1" />
 
Rannaniidud on peale Eesti populaarsed ka teistes Euroopa riikides ning Põhja-Ameerikas, kus samuti rannik ononsamuti suhteliselt madal ja lauge.<ref name=":1" />
 
==== Taimestik ====
Rannaniidud on roht- ja heintaimedega kaetud lauged karjatatavad rannalõigud, mis on soolase merevee mõjualas. RannaniitudeErinevalt taimkatetsisemaaniitudest iseloomustab erinevaltrannaniitude sisemaaniitudesttaimkatet soolalembeste liikide rohkus.<ref name=":3" /> Tüüpilised rannaniidu taimed on [[rannikas]], [[rand-õisluht]], [[rand-teeleht]], [[tuderluga]], [[soomusalss]] ja [[randaster]]. Samuti võib seal kasvada [[pilliroog]], [[merihumur]], [[rand-seahernes]], [[liiv-vareskaer]], [[rand-orashein]], [[punane aruhein]], [[hanijalg]], [[pajuvaak]], [[randristik]], [[suur robirohi]], [[harilik hiirehernes]], [[soolikarohi]], [[harilik nõiahammas]], [[hobumadar]], [[aasnelk]] ja [[kukesaba]].<ref name=":0" />
 
Omapärased kohad rannaniidu sees on soolakud (auruva mereveega alad), kus kasvavad kõrgemat soolsust eelistavad taimed, nagu soolarohi, rand-soodahein ja nadahein. Soolakute teket võib soodustada liigne kariloomade karjatamine.<ref name=":2" /> Peale selle esineb paljakssöödud rannaniitudel erosiooni. Kõrgvee ajal täituvad tekkinud madalad alad mereveega. Nõgudesse jäänud vee aurumise järel soolad kontsentreeruvad.<ref name=":1" />
 
Eesti liigirikkamatelt rannaniitudelt võib leida ka erinevaidmitut käpalisteliiki liikekäpalisi, nagu [[kahkjaspunane sõrmkäpp]] ja [[balti sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza baltica''). Lisaks käpalistele leidub kaitsealustest liikidest rannaniitudel [[niidu-kuremõõk]] (''Gladiolus imbricatus'') ja [[emaputk]] (''Angelica palustris'').<ref name="InWuz" /> [[Pilt:Kahkjaspunane sõrmkäpp.jpg|pisi|Eesti käpaline|368x368px]]
 
Puu- ja põõsarinne on rannaniitudel suhteliselt hõre. Tavaliselt paistavad silma üksikud harilikust kadakast ja kibuvitsast koosnevad põõsatukad.<ref name=":0" /> Kariloomad kasutavad neid peamiselt putukate tõrjumiseks või suvel varju leidmiseks.
 
==== Loomastik ====
ÜheksUmbes tuntuimakskolmkümmend rannaniiduaastat elanikukstagasi oli umbesüks kolmkümmendtuntumaid aastatrannaniidu tagasielanikke kõre ehk [[juttselg-kärnkonn]] (''Bufo calamita''). Praeguseks on kõre säilinud vaid Lääne-Eesti ranniku ja saarte üksikutel aladel.<ref name=":2" /> Kudemiskohaks valib kõre meelsasti väikese riimveelisi lompe, mille soolsus on 3–4 promilli, seega ei talu kõre rannaniitude kuivendamist.<ref name=":1" />
 
Selgrootutele loomadele on rannaniidud väärtuslikuks elupaigaks. Eesti aladel kirjeldatud [[endeem]]setest putukatest on just rannaniitude ja teiste rannikuelupaikadega seotud [[saaremaa tondihobu]] (''Aeschna osiliensis''). Rannaniidud on ka kiilide ja lutikate poolest mitmekesised. Suurliblikatest elab rannaniidul tavalisi aga ka lokaalseid liike.<ref name=":6" />
=== Probleemid ===
==== Kinnikasvamine ====
Tänapäeva üheks suurimakssuuremaks rannaniitude probleemiks on vähese hooldamise tagajärjel randade kinnikasvamine. Esmalt kaislate ja roog-aruheinaga, seejärel pillirooga. Karjatamise lõpetamisel võib rannaniidust pillirooväli saada lausa kümne aastaga.<ref name=":2" />
 
1970. ja 1980. aastatel soodustas rannaniitude kinnikasvamist liigväetamine, millega kaasnes rannikumere suur toitainesisaldus. Samuti tekitab kogumata lagunev adru suures koguses toitainerikast pinnast kinnikasvamist soodustavatele lopsakatele taimedele. Karjatamise lõppedes hakkavad kasvama lepad, kadakad või pajud.<ref name=":2" />
129 088

muudatust