Erinevus lehekülje "Ernst Ludwig Kirchner" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P (Davose > Davosi, New Yorkis > New Yorgis)
P
Järgnevalt pühendus Kirchner juba täielikult kujutavale kunstile. 1905. aasta (5. juuni) märgib ühtlasi tema ja oma kaaslaste ühistöös moodustatud kunstnike rühmituse Die Brücke (e.k 'sild') loomise aastat. Asutajaliikmete hulka kuulusid veel [[Fritz Bleyl]], [[Karl Schmidt-Rottluff]] ja [[Erich Heckel]]. Juba samal aastal astusid noored kunstnikud üles esimeste näitustega Dresdenis ning 1906 oldi juba jõutud ka teistesse Saksamaa suurematesse linnadesse. Vahemikus 1905–1910 veetis Kirchner mitu suve [[Moritzburg|Moritzburgi]] järvede ääres ning külastas [[Fehmarn|Fehmarni saart]] Läänemere lõunakaldal. 1911. aastal kolis Kirchner koos teiste Die Brücke liikmetega Berliini, kuhu ta jäi järgnevaks neljaks aastaks ning lisaks asutas ta veel samal aastal koos Max Pechsteiniga erakooli ''MUIM-Institut'' (kaasaegse kunstiõpetuse instituudi).<ref name=":0" /> 1912. aastal tekkisid Kirchneril ja Die Brückel esimesed sidemed Münchenis asunud kunstirühmituse [[Der Blaue Reiter|Der Blauer Reiteriga]], kui viimatimainitute juhtfiguur Franz Marc esitles Berliini kunstnike töid enda rühmituse II näitusel. 1913. aastal oli Ernst Ludwig Kirchneri teosed üleval juba ka USA-s New Yorgis ning lisaks toimusid tema esimesed isikunäitused Berliinis Folkwang Hageni muuseumis ja Gurlitti galeriis. Sama aasta märgib ka kunstnike rühmituse Die Brücke lagunemist.<ref name=":1">Guggenheimi muuseumi kodulehekülg. (i.a). Kasutatud 11.11.2019, <nowiki>https://www.guggenheim.org/artwork/artist/ernst-ludwig-kirchner</nowiki></ref>
 
1915. aasta juulis astus Kirchner vabatahtlikuna Saksa keiserlikku armeesse ning tema teenistusüksuseks määrati 75. Mansfeldi suurtükiväerügement. Ometi piirdus tema teenistusaeg vaid väljaõppelaagriga ning juba sama aasta novembris lõpus vabastati ta seoses ärevuse ja muude psühholoogiliste põhjuste tõttu teenistuskohustustest kuni täieliku paranemiseni. Ta naasesnaasis Berliini ning paigutati sanatooriumi dr Kohnstammi järelevalve alla. 1916. aastal töötas ta vahedega nii sanatooriumis kui ka Saksa linnades (Frankfurt, Halle jne) ning tema teoste müüki saatis võrdlemisi suur edu. 1917. aastal alguses tabas Kirchnerit järjekordne närvivapustus ja antud aasta maikuus lahkus ta koos oma põetajaga neutraalsesse Šveitsi Davosi linna. Aja jooksul Kirchneri tervis taastus. Ka Šveitsis olles töötas pidevalt edasi ega katkestanud oma kunstnikukarjääri. 1920. aastal toimus tema esimene näitus Davosis ning 1921. aastal saatis suurt edu väljapanek Berliinis, endises kroonprintsi palees, kus muuhulgas nimetati Kirchnerit juhtivaks saksa ekspressionistiks. 1920ndatel toimus tema näitusi veel mitmes Šveitsi ja Saksa linnas: [[Basel]]is, [[Zürich]]is, [[Leipzig|Leipzigis]] ja Frankfurdis. Hoolimata uuest elukohast külastas ta sageli sünnimaad.<ref name=":0" />
 
1930. aastate alguses hakkas ta tervis kiiresti halvenema, peaasjalikult rohke suitsetamise tagajärjel. 1931. aastal nimetas tollane Saksa kultuuriminister Kirchneri Berliinis asunud Preisimaa Kunstide Akadeemia liikmeks. Natsionaalsotsialistliku partei võimuletulekuga 1933. aastal muutus Kirchneril aga oma teoste müümine võimatuks. Sel perioodil distantseerus ta aina enam Saksamaast ning avaldas soovi saada Šveitsi kodanikuks. Tema näituseid Šveitsis, aga eriti USA-s (nt 1937 Detroitis ja New Yorgis) võeti jätkuvalt hästi vastu, kuigi tal ei õnnestunud oma uute teostega kunstimaailmas enam murrangut tekitada. 1936. aastast alates hakkas tema tervis kiiresti halvenema, väljendudes eriti aeglases, ent pidevas kaalukaotuses. 1937. aastal leidis Berliinis aset „degenereerunud“ kunsti näitus, kus muuhulgas oli üleval 25 Kirchneri teost, ning samuti jäeti ta ilma Preisi Kunstide akadeemia liikmesusest, mis mõlemad mõjusid talle rängalt. 1938. aastal langes Kirchner sügavasse depressiooni, mis oli põhjustatud nii suurest hirmust Saksa vägede sissetungi ees kui ka keerulise isikliku elu tõttu. Sama aasta 15. juunil sooritas saksa ekspressionismi üks suurimaid nimesid enesetapu ning maeti Waldfriedhofi surnuaiale.<ref name=":0" />
== Välislingid ==
{{commonskat|Ernst Ludwig Kirchner}}
*[https://web.archive.org/web/20111129001841/http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/k/kirchner/index.html Kirchneri töödteosed] (arhiiviversioon)
*[http://www.ernstludwigkirchner.com/ ernstludwigkirchner.com]
*[http://www.kirchnermuseum.ch/ Kirchneri muuseum Davosis] ''(inglise ja saksa keeles)''
105 060

muudatust